Friday, November 19, 2010

Too good to be true


Ülikoolide postituse kirjutamine võttis/võtab rohkem aega ja tähelepanu kui ma arvasin, niiet lisan selle sinna vast natukese aja pärast, so stay tuned.
Muidu tahtsin jagada (järjekordseid?!) häid uudiseid- sel nädalal oli meil assessment/hindamine, mille ma läbisin kiitusega(seda te juba teate) ja täna ehk siis neljapäeval pidime minema oma portfooliotele järgi. Nimelt valisime sel nädalal endale pathway'd ehk suunda ehk ainet mida me õpima terve kursuse lõpuni. Mina valisin moe nagu ka 85% õpilastest. 
Kuna osad ained(nagu mood ja ka graafika) on ülipopulaarsed ning tahetakse olla kindel, et seda saavad õppima ainult parimad, siis toimubki siukene kandideerimine.
Kokku tahtis moodi teha üle 300 inimese ning sisse võeti enamvähem 10x vähem .
Kell neli seisis masss inimesi fashion stuudiote uste taga ja paanitses, 20 minutilise hilinemisega saabusid õppejõud, kes ilmselgelt nautisid seda pinget mis üleval oli. Meid kutsuti sisse rühmade kaupa ning muidugi oli minu rühm KÕIGE viimane. Eks  ma siis seisingi seal, paanikas, libliad kõhus ja vaatasin kuidas inimesed tulid välja
a)nuttes 
b) õnnest hüpates
Enamus tuli muidugi nuttes ja paanikas- sest kui moe department ei taha neid isegi foundationis, siis ega BA ka neid väga ju ei taha-loogiline?! ja siis ongi kõik unistused ja nägemused tulevikust purustatud ning sa ei tea mida oma eluga peale hakata.
Vaatasin neid kümneid ja sadu nutvaid inimesi ja mõtlesin oh god, ma olen järgmine, ma olen üks neist!
Kujutage ette mu shokki ja imestust kui nägin nimekirjas enda nime positiivse tickiga ja mulle öeldi et MA SAIN SISSE SINNA KLASSI ja esmaspäevast hakkab kõik pihta!
Muidugi nad ei olnud just niiii positiivsed- CSM'is ei olda eriti positiivsed:D
Selle asemel et öelda well done, te olete NEED valitud, te olete parimad, super" öeldakse "ärge nüüd arvake et te olete nii väga erilised ja et ongi kõik, saite siia klassi sisse. siin hakkab alles kõik pihta ja siis vaatame kes on hea ja eriline, see on alles algus!" suurest õnnest ja elevusest jooksin kohe kunstipoodi ja ostsin esmaspäevaks kõik vajaliku.
oi kui õnnelik! teate, kõik on viimasel ajal nii hästi läinud et see on lausa hirmus. ma lausa kardan kui midagi hästi läheb, sest ma mõtlen et oh god, kohekohe varsti juhtub minuga või mu lähedastega midagi vägaväga halba et tasakaalustada seda head! nii hirmus! 

4 comments:

Kati said...

Oi, palju palju õnne! Sa oled selle kohe kuhjaga ära teeninud! :)

VäikeHipi said...

mul on selline teooria:inimene saab kõik tagasi mis ta teeb. ära karda...see tähendab lihtsalt seda, et sa oled teinud head ja saad selle ka ise tagasi ;)
igalihul lahe, et nii läks. mul on kevadel Lahti Ammatikorkeakoulun katsed. Foto. Lõpuks võtan ennast kätte ja proovin ikka uuesti kooli minna. Peda jäi omalajal pooleli.Oma rumaluse pärast :P

sõber said...

tubli tüdruk!:)))

Roberta E. said...

te olete nii armsad. suurimad tänud. loodan, et teil on õigus ja midagi halba pole minuga juhtumas:D