Wednesday, March 31, 2010

MIS SUL VIGA ON. Roone Roost

Ma kirjutasin fantastiliselt pika postituse mis rääkis kõikidest vahepealsestest asjadest ning raamatust (mis kirjutas mu tuttav/sõbranna kutt) Roone Roost "Mis sul viga on." ja mis totaalselt made my day. Kell on liiga hiline ja ma olen liiga väsinud, et alustada algusest. Kokkuvõte on see, et minge suvalisse raamatupoe TOP riiuli juurde ja ostke see raamat. Ja te mõtlete ja imestate, kust nii absurdsed ja geniaalsed teooriad tulevad ja naerate vahepeal ennast täiesti lolliks. Lugesin kuskil ka välja et raamat on nö. eesti kirjanduse hitihoiatus.

Teistes eesti blogides on viimasel ajal päris palju juttu olnud, niiet suurest jaksamatusest paar sõna ka teile tutvustuseks siia:


"Raamatust niipalju, et selles solvatakse kõiki ja kõike vähegi Eestiga seotud ja mõndagi nii väljaspool. Puutumata jäävad vast ainult need, kes midagi endast ei kujuta ja midagi ei tee või ei saa solvangust aru. Kunstiliselt kirjanduslik võte on lõpetada samamoodi, nagu sai algus tehtud. Jätab päris poeetilise mulje, mis on erilises kontrastis sisuga."

"Roone Roots paneb ära. Paneb ära umbes samamoodi nagu Ärapanija, aga vahest ehk hulleminigi, mis on hea, sest Eestis on puudu sellistest inimestest, kes peale põske pomisemise ka midagi konkreetselt välja julgevad öelda. Igal inimesel oma oma subjektiivne tõde. “Mis sul Viga on” on raamat, kus Roost räägib sellest, kuidas ta näeb maailma, mida ta mõtleb ja arvab sellest, jättes lugejale siiski võimaluse jääda eriarvamusele. See on väga hea raamat vahelduseks tõsiselt võetavale kirjandusele. Aga mulle meeldib see asjakohane kriitika. Mind liigutas see raamat nii positiivses kui negatiivses mõttes.
"

Kui mina täna hilinedes Spiriti uksest sisse astusin, siis mu sõbrad lugesid värvikaid lõike üksteisele kõva häälega juba ette. Asjade käik muutus ning varsti olin mina ettelugejaks. Kahjuks mitte väga edukalt, sest iga lause ajal pidin peatuma 10 korda, sest naerukrabid ei andnud mul erilist hingamisruumi. Nii me siis lugesimegi üksteisele sobimatuid ja aburdseid lõike ette kõva häälega, niiet lähedal istuvad inimesed arvasid, et meil on tõesti midagi viga ja kaugemal pesitsevad ilmselt olid päris kindlad et see on raamatuklubi pärastlõunane date.

Well done Roone!
Ja kõik teised- POODI!

Sunday, March 21, 2010

Amanda








ja veits nalja kaaaaaaaa

Saturday, March 20, 2010

Ho's before bro's..või pigem before essays heheee

fotograafia esseega on sellised lood et..

...et..
etttttttt ma kirjutasin pealkirja ära! ja umbes neli sõna.
muidu pildistasime amandaga vihmas ja mudas ja olime tõelised G-d Jazziga.
ning vaatasime kõik koos My sister's keeper'it ja nutsime endal silmad välja. tegelikult siiani nutame.



Lovecats

Soundtrack-Tricky-Lovecats


vihma sajab juba teist päeva järjest, väljas on külm ja rõve
mul on aja täna kirja panna vähemalt 4000 sõna fotograafia lõputöö jaoks ning teha paar lk kunsti sketchbookis
ning pärastlõunal, vihmas ja külmas, pildistan imeilusat Amandat inglise põldudel ja metsas.

Thursday, March 18, 2010

Piet Mondrian, Alexander McQueen, De Stjil ja Balti-Jaama vaateaknad ehk lõpueksam

akrüül
tint ja fine-liner
teip ning fine-liner
tint ja fine-liner




vesivärv, tint ja fine liner vasakul

ajalehed ning leitud paberid, valge guašš, maalriteip ja fine-liner
PVA-liim ja must niit. peale kirjutatud fine-lneriga
vesivärv, vana paber, fine liner
täiesti poolik. alustasin kuskil pool tundi tagasi ning ilmselt 3-5 tundi vaja selle kallal töötada.
valge, pruun ja must tint ning muidugi mu lemmik- fine liner



Purple Fashion Magazine


Täna hommikul ärkasin ülesse mõttega et kool tundub nii..vähetähtis ja väsitav ning täna ma sinna ei jõua. Kell on hetkel pool 3 ning ma polegi sinna jõudnud veel(plaanin minna kella kolmesesse tundi ja hiljem 6-8 maalima stuudiosse). Selle asemel otsustasin minna oma ühte lemmik galleriisse , The Photographers Gallery'sse( ütlen veelkord, et kui te sattute londonisse, siis palun hüpake läbi sealt! ei võta üldse kaua aega, sest tegemist on tõeliselt väikse ja armsa kohaga, näitus on kahel väiksel korrusel , 1 ja 3, ning teisel korrusel asub väike armas kohvik ning bookshop, mida The Times ning muud väljaanded on nimetanud euroopa parimaks fotograafia raamatupoeks. votnii! ning ta asub 2 minuti kaugusel Oxford Circuse tube'st!)

Võin julgelt öelda, et viimase poolteist aasta jooksul olen ära näinud enam-vähem kõik väljapanekud mis seal on olnud, ning iga kord leidnud enda jaoks midagi väga-väga meelepärast. Kahjuks seekord mul mingit supervaimustust ei tekkinud. Vb oli asi minus, sest olek oli väsinud ja mitte eriti meelestatud, aga ma tõesti ei suutnud kuidagi nendesse töödesse sisse elada. Näitus oli jätk mitmele näitusele juba enne seda, mis on Deutsche Börse Photography Prize 2010 ning seekord näitasid oma töid Anna Fox, Zoe Leonard, Sophie Ristelhueber ja Donovan Wylie. Anna Fox oli ka täiesti elusalt ja katsutavalt kohapeal olemas sel hetkel ning rääkis inimestele oma töödest ja fotograafiast ja elust(sellesse tahaks süveneda kunagi hiljem) niiet mul vedas ajastusega päris hästi.


Kuna vaimustust ei tulnud otsustasin minna ründesse Bookshopi mis on tõesti täielik kullauk. Sealt võib leida kõike- alustades maailma kõige kihvtimatest postkaartidest, vanakooli kaameratest, funkydest fisheye kaameratest(mida ma lihtsalt olen pidanud soetama endale päris mitu tükki, sest nad on niiiiiiiiii kihvtid ja värvilised:D ) lõpetades täiusliku ajakirjade riiuli ja raamatutega mida on alati ainult üks müügil.

Ostsin sealt ära kingi oma kõigekõigemale ja väga kauaaegsele sõbrale Ronile(ma loodan et sa ei loe seda, sest muidu on suht feil. või kui loed..teeme näo et sa ei lugenud!) ning just hetk tagasi kirjutasin ära ka pühenduse sinna sisse.


Ning siis ründasin muidugi ajakirjade riiulit.Ajakirjad on üleüldse päris hell teema. Ma olen nii mõnegi sõbra-sõbrannaga naljatanud, et mida väärtusliku(minu silmis) oleks kellegil mult pärida. Ma olen alati esimese asjana mõelnud, et käekotid(ning võibolla kasukad..jah, andke andeks ma ei ole üks neist PETA hulludest ja ma tõesti armastan karusnahka ja seetõttu mul seda päris korralikult kogunenud kappi.ning kui keegi küsib, et aga kuidas sa saad kanda seda, et mõtle mis nende loomadega tehakse ja kuidas nendega käitutakse..ma lihtsalt ei mõtle. vot nii naiivselt ja lollilt arvangi asjadest. aitäh!) ning muidugi AJAKIRJAD. ma armastan ajakirju. väga.
Peale nö kommerts-moeajakirjade nagu Vogue jne jäi mu kätte PURPLE FASHION MAGAZINE mida ma olen varem silmanud kõigest korra või paar, kuid pole kunagi ostnud. Kui kellegi tutvus selle ajakirjaga on veidi pikaajalisem kui mul, siis mul oleks hea meel kuulda kust ja kuidas on see soetatud jne.

Igaljuhul tegemist oli sisse kiletatud paksu 440 lk'se nunnuga ning taga oli kaasas veel kaks lisaajakirja(fotodest) ja poster. 440 A4 on nagu ajakirjade Harry Potter( ning harry potter oli A5 eksju?). Osad ta lehtedest läigivad nii ilusti ning teised on matid ning kollakad. Ta lõhnab nagu üks korralik ajakiri lõhnama peab: värskelt paberi ja tindi järgi. Tas on reklaami(aga ainult veidi, aga samas, kellele seda reklaami ikka vaja on? Põhilised kampaaniad on ikka samad iga kuu, ning ausalt öeldes oleme me nad kõik ju juba ära näinud kõikidest Vogue'dest)ning ta kaanel ilutseb "risti löödud" Lindsay Lohan.
Minu suhe temaga on olnud kui ameerika mäed. Alustame sellest, et "nagu kaks tilka vett" oli mu lemmik film. See ütleb vast kõik mu lapsepõlve suhte kohta temaga. Kogu see narko ja tervisehäirete teema on ta hoopiski must eemale tõrjunud ning ausalt öeldes, ega ma rohkem polegi viitsinud temasse süveneda. Olenemata sellele, mulle meeldib, kuidas selle ajakirja toimetajad sellele asjale lähenevad:






"WHY IS IT SO DIFFICULT TO ACCEPT WHAT'S HAPPENING IN FASHION? THIS SEASON EVERYONE'S TALKING ABOUT LINDSAY LOHAN'S NEW POSITION AS CREATIVE CONSULTANT AT UNGARO. NOT ONLY DID THE COLLECTION RECEIVE BAD REVIEWS, IT CREATED A SCANDAL ON BOTH SIDES OF ATLANTIC. THE FASHION WORLD FELT THAT A LINE HAD BEEN CROSSED: AN AMERICA CELEBRITY WAS ALLOWED INTO THE INNER CIRCLE OF FASHION DESIGNERS ON AVENUE MONTAIGNE. THIS OVER-REACTION WAS SIGN THAT THE PRESTIGE OF PARIS AND THE STATUS OF THE FASHION DESIGNER WERE IN DANGER. LINDSAY LOHAN SUDDENLY BECAME THE SCAPEGOAT FOR EVERYTHING THE FASHION INDUSTRY DISLIKES ABOUT CELEBRITY WORLD- A TABLOID WORLD THIS SAME FASHION INDUSTRY HAS LONG USED AS A GRATUITOUS MARKETING TOOL, WITH NO SERIOUS CONSIDERATION FOR THE STYLE OR TALENT OF CELEBRITIES THE DESIGNERS INVITE TO THEIR SHOWS- AND TO WHOM THEY SEND FREE CLOTHES FOR EVENTS.

WE CHOSE LINDSAY TO MODEL FOR US IN SPIRE OF THIS HYPOCRITICAL CONTROVERSY BECAUSE WE APPRECIATE HER FOR WHO SHE IS- NOT JUST FOR HER GLAMOUR, BUT BECAUSE SHE'S SO SEXY, SHE LIVED FOR NIGHTLIFE, AND SHE KNOWS HOW TO DRESS FOR THE WORLD THAT WATCHES HER. SHE'S FEARLESS, OPINIONATED, AND IS MAYBE THE SEX ICON OF HER GENERATION. SHE'S A TALANTED ACTRESS WITH A SKILL HONED FROM HER 20 YEARS SPENT IN FRONT OF THE CAMERA, STARTING AT AGE THREE.

WE- TERRY RICHARDSON AND I- ALSO LOVE LINDSAY BECAUSE SHE INCARNATES THE REALITY OF GLAMOUR- AS MUCH A REALM OF DARKNESS AS OF LIGHT. SHE LIVES IN TWO WORLDS, N AND OFF THE STAGE, ALL DAY, EVERY DAY.

AS MA MAGAZINE THAT SPECIFICALLY SETS OUT TO DEFEND CREATIVITY, PERHAPS PURPLE SHOULD BE HOWLING WITH THE WOLVES.
WE OBVIOUSLY TAKE A DIFFERENT POSITION- WE ASKED LINDSAY TO MODEL FOR THE BEST OF THE SEASON"











ning seda ta tegi. Üle 30 lk( jah, ausalt, üle KOLMEKÜLME LEHEKÜLJE!) pilte temast..väga lihtsad ja väga temalikud..kuid minu silmis on neis midagi. Karakterit, iseloomu. Üksikult vaadates, ei anna nad väga seda fiili edasi, aga kui te kujutate ette 30 pilti mida kasvõi kiirelt läbi sirvida..siis saate vast paremini aru.






Ajakiri on muidu nagu üks korralik ajakiri olema peab- palju teksti ja palju ilusaid pilte. Ma olen lugejat tüüpi inimene- mulle meeldib lugeda ilusti ja hästi kirjutatud artikleid ja arvamusavaldusi(nendest jääb nt Vogues küll puudust). Ajakirja hind on 18eurot(võrrelge seda nt vogue'ga ) Purple fashionit magazine lehitsedes on tunda kvaliteedi(ja hinna) hõngu ning ma ei suuda juba ära oodata järmist väljalaset.




Kui lubate, siis ma naudin edasi oma uute ajakirjade lõhna, vaatan pilte, loen ning nosin värsket Costa tripppple chocolate muf
finit(sest starbuck is soooo yesterday) ning lähitulevikus hakkan kirjutama reviewed näitusele.