Sunday, December 4, 2011

Raskusega kirjutan



Mida suurem vahe jääb kahe postituse vahele, seda raskem on kirjutada. Kui kahe "korraliku" postituse vahele jääb pikk aeg..siis uut on peaaegu võimatu kirjutada. Korraliku postituse all ma mõtlen ma ridade ja lehekülgede viisi kirjutisi, mis lõppkokkuvõttes ei anna ei teile ega mulle midagi juurde, mida kirjutades nutan vahest mina või nutab mu ema, sest on liigutatud ja mis tegelikult aitavad mul ennast paremini mõista ja teevad äkki..kunagi..minust parema inimese. Need on ainsad postitused mis on tegelikult midagi väärt. Täna ma lugesin nad kõik üle. Vanemad lugejad vast mäletavad neid aega. Uuemad ilmselt mitte. Aga ma referencina jätan teile siia postituse alla paar linki.Paar highlighti.

Uskumatu kiirusega on kätte jõudnud detsember, mis tähendab, et jõulud on pm kiviviske kaugusel. Jõulud on minu jaoks kõik. See on aeg sinu pere jaoks ja aeg olla parem inimene. Olla seda teiste ja iseenda jaoks. Kui ma rewindin aasta enda elus ja mõtlen tagasi eelmisele detsembrile ja jõuludele, siis tundub nagu KÕIK oleks olnud täiesti teine. Viimane kui üks asi. Va. perekond. Ma ei loobu korrutamast, kui tähtis on pere ja et see on kõik mis meil on. Ma tean, et kõigil on probleeme ja raskusi ja tumedaid aegu peres..aga see ei peaks mitte kunagi panema sind tundma, et perekond on sulle vähem tähtis. Ma olen olnud kohutav teismeline ja teinud ja öelnud jubedaid asju oma vanematele, aga mitte kunagi..mitte-mitte kunagi pole nemad lõpetanud uskumast minusse, nad on mind alati toetanud 110% ja ma pole ühtegi halvasti öeldud sõna kunagi tõsiselt mõelnud. Kõige sellega tahan ma öelda, et kui mitte see kuu ja jõulu ajal, siis millal veel oleks parem aeg olla tõeliselt lähedane enda perega? Like I said, aastaga on muutnud peaaegu et KÕIK. Pere on ja jääb ja nii ongi.

Paari nädala pärast pakin ma oma 10000kg'se kohvri ja suundun oma tagasipöördumistunnistusega(sest wow..what a surprise, ma olen passitu ja ID kaarditu siin inglismaal hetkel. TÜÜPILINE MINA.)  tagasi Tallinnasse. Ma usun, et ma ei ole isegi tähele pannud, kui väga kogu see hullumeelne tempo koolis on mind tegelikult sisemiselt söönud ja kui stressirohkelt see mulle mõjunud on. Võib-olla on need mu ema kommentaarid et mu silmad on kurvad ja väsinud, või lugejate formspringi/vyou vahemärkused et ma tundun/näen välja tunduvalt kõhnem(?), unetud ja murelikud ööd või siis reaalne hirm läbikukkuda..iseenda ees, on see mis on tekitanud mulle sellise reality checki hetke kus ma tunnistan endale et ma lihtsalt vajan ühte head break'i sellest kõigest ja aega iseendale. Ma kujutan ette, et see mis ma nüüd ütlen kõlab cheesy'suse 10 palli skaalal umbes 25..aga kõik need imearmsad kirjad nii fb, inboxi kui ka kommentaarid vyou'sse/formspringi reaalselt motiveerivad mind ja annavad jõudu end kokku võtta ja mõelda et soon..soon...soon i will have a break. Ma tahtsin oma imelisi lugejaid lihtsalt tänada. Aitäh teile.

Veel tahtsin natukene rääkida plaanidest Eestis olles. Esiteks, esimese asjana kohe koju jõudes toimub minu juures meie iga-aastane jõuluüritus mida ma ootan NII VÄGA. Sest see on see aeg, kui minu jaoks jõulud jõuavad kätte ja ma ei kujutaks ette ühtegi detsembrikuud ilma kuuseehitmiseta ja kõige kihvtimate sõbrannadega. Mul on raske harjuda uute inimestega ja õppida neid usaldama..eriti siis kui see puudutab heade sõbrannade leidmist. Enamus inimesi, kes mu elus mängivad tähtsat rolli on seal olnud juba aastaid ja ma tean, et mitte miski ei muuda seda. 10 aastat tagasi nad olid mu kõrval, nüüd nad on siin, 10 aasta pärast nad on siin ja ma tean et nad on ka 20 aasta pärast mu kõrval..no matter what. Kahjuks on enamus ka kas mööda maailma laiali või siis eestis, niiet jõulud on see aeg kui me kõik koos kokku saame ja veendume, et miski pole muutunud:) oeh.

Eelmine aasta ma korraldasin suuremat sorti kingituste-projekti Maidla lastekodusse, millega ma olen olnud seotud juba mitu aastat. Eelmise aasta projektist lugege kindlasti SIIN. Kõik lapsed said hunnikute viisi kingitusi ja ja viisin korraliku kolmekohalise arvu kinke neile ning ma ei suuda siiani ära imestada, kui palju häid inimesi oli, kes olid valmis toetama seda ettevõtmist. Tunne, et sa annad kellegile midagi on 10000000000000000000 x parem kui see et sa saad. fakt.
Sel aastal on asjad kahjuks nii, et mul ei ole kogu selle kooli ja muude segavate faktorite tõttu aega korraldada nii suurt ettevõtmist, KUID ma plaanin ikkagi enda poolse panuse teha ja Maidlasse minna lapsi vaatama ja teen enda kingid ka. Mult on juba päris mitmed inimesed küsinud, et kas sel aastal ka taoline projekt toimub ja et millal-kuhu-kuidas saaks enda pakid ära tuua. EHK.. kui seda postitust loeb mõni hea inimene, kes aitas kas eelmine aasta või sel aastal ja kes tahaks väga-väga siiski aidata, siis muidugi võib muga sel teemal ühendust võtta ja usun, et lapsed on rohkem kui õnnelikud selle üle!

Võib-olla mäletate kui ma käisin suve lõpus Polhem PR'is jutustamas-kohvitamas teiste blogijate ja näituse Uus Põhjamaade Moeillustratsioon tegijatega.. well ja juba siis ma ei suutnud ära imestada kui professionaalselt ja meeldival on neil kõik ära korraldatud. Kui imearmas Kädi võttis minuga ühendust ning tahtis mind kaasata veel ühte nende projekti ning natukene(well...mis ma valetan. palju :D) sügavamale kui lihtsalt pärastlõuna kohvi ja hea vestlusring..siis võite ette kujutada et olin kohe sellega nõus! Kavatsen sellele kulutada korralikult aega tallinnas olles et teie, mu lugejad, saaksite parima ja kõige riiiiilima ülevaate nii projektist kui lavatagusest kui ka kõigest muust! Votnii. Mina olen excited ja loodan, et teie ka! Kuna postitus on juba NIII pikk siis ma usun, et tulen selle teema juurde tagasi juba nt järgmises postituses aga enne seda hoian ikka pinget natukene üleval:)

































Lugemist nagu alguses lubasin:
-superisiklik/aasta kokkuvõtte/postitus
-veeel isiklikum supervana-naiivne postitus aga superarmas stilll
-supervastandlik EKA postitus(EKA armastajad..do not open this link haha)
-armastusest ja moenädalast


Mõnusat pühapäeva õhtut ja uue nädala algusest!
Mina lähen tagasi sketchima.

With all my love,
R

9 comments:

Liisel said...

Sa oled nii tubli! Müts maha ja suur kummardus.

Kaary said...

Äärmiselt hea on igat postitust lugeda!! :)

H. said...

Oehh, sa oled ikka fantastiline inimene. Su süda on niivõrd suur ja ise oled tohutult töökas, edasipüüdlik, motiveeritud. Sooviksin isegi olla sinu moodi, et mul jaguks sama palju jõudu, julgust ja aktiivsust nagu sinus seda on.
Kuigi hetkel on raske, siis ma olen kindel, et sa tuled kõigega toime ja hiljem saad tehtule vaadata uskusetundega tagasi. Supernaine! :)

Anonymous said...

Oi Roberta. Sa annad lihtsalt nii-nii-nii palju motivatsiooni teistele, et oma unistuste poole püüelda. Ja mina, sulle täiesti tundmatu inimene, olen lihtsalt nii õnnelik sinusuguste inimeste üle. Sa oled nii-nii tubli, et kõigega hakkama saad. Ja kuigi ma tean, et iialgi ei tule mul sellist võimalust nagu sinul, õppida välismaal, siis sina annad sellest nii täpse ja motivatsiooni täis ettekujutuse, et hakkan või uskuma, et kõik on võimalik.
Ma olen kindel, et sul on elus veel palju korda saata. :) Aitähh sulle!!

k6rgelend said...

ise olen suhteliselt moekauge inimene, aga blogi loen ikka, sest vot need isiklikud ja Londoni elust pajatavad sissekanded ongi kõige ägedamad:)

Anonymous said...

Sa oled mulle olnud suureks inspiratsiooniks alates sellest hetkest, kui sinu blogi lugema hakkasin. Väga huvitav on lugeda südamliku, targa ning ambitsioonika inimese blogi, kes on pannud sadu, kui mitte tuhandeid inimesi märkama pisemaid asju enda ümber ning hindama rohkem oma lähedasi ja sõpru. Oled väga õnnelik inimene, et sul on sellised inimesed ümber ning ka nemad on väga õnnelikud, sest neil oled sina :)

Anonymous said...

Ka mind motiveerid sa väääga väga palju. Praegu on käes ülikiire semestri lõpp ja see ajab täitsa hulluks juba kuid nüüd peale selle postituse lugemist tunnen, et tuhin naases minusse ja saan hakkama :)

egelt.pohjala@mail.ee said...

Sa oled energiapomm! Ja ei hoia seda energiat endale, jagad ka minuga ja paljude paljude teistega ;)

Suur suur aitäh sulle!

Kalliralli siit lumisest (täna tuli esimene päris lumi Tallinnas) Eestimaalt!

Egelt.

Roberta E. said...

ohhhhh woooooww.. ma ei oskagi kohe öelda midagi eriliselt tarka, mis väljendaks kõiki neid emotsioone praegu nii nagu peab! te olete uskumatult armsad ja ma ei jõua ära imestada kui palju häid ja armsaid sõnu teil minu jaoks jätkub, misseeeesst et maailmas on nii palju muid asju mille pärast te võiksite muretseda või kellele neid asju öelda:) hindan seda tõesti väga-väga ja see, et teie leiate jõudu aasta lõpuni punnitada aitab mul ka edasi välja rabeleda:)

ja lume osas ma isegi ei taha midagi öelda. seda lugedes käis sees selline jõnkssss läbi ja suuursuur kadedus tuli peale. london on hetkel niii külm, vihmane ja tuuline, et selle halva ilmaga ei oskagi midagi kohe peale hakata:)

ilusat päeva kullad!
R