Thursday, May 31, 2012

How do we begin again if this feels like now and that feels like then?


It's been a while my friends. Nii kaua, et ma ei vaevu isegi vaatama millal eelmine korralik kirjutis siin oli, mis oli.. pigem kurb ja tume ja arutlev.. ja ma olin teadmatuses. Ja ma ei oskagi öelda sel teemal midagi muud alustuseks kui seda, et ma olen siiamaani teadmatuses. Täiesti..blank. Aga enam ma ei kurvasta ega muretse vaid pigem olen selle üle lihtsalt õnnelik ja ... rahulik. Ei narveeri.
Viimased nädalad on olnud päris karmid minu jaoks ja pidin võtma endale natukene aega, et lihtsalt eemal olla siit ning lasin endale formspringi postkasti kokku koguneda 197 küsimust ja vyou'sse ka kuskil 200 ringis niiet väga vabandan selle pärast. Aga igaljuhul sellest tuli ka see lubadus postitada ja kirjutada teile hirmust ja rasketest asjadest ja titeks olemiseks ja kõigest muust. Ja siia sisse logides tulingi seda postitust postitama.. ja siis sain aru et EI. Mitte praegu. Praegu on juba teine ja palju parem fiiling. Maailm on palju erksamates värvides, sest ma ise olen otsustanud nii. Valikud on mul ikka veel samad ees ja valida ma ikka ei oska, aga usun et elu loksub ise paika täpselt nii nagu on vaja. Took my chill-pill, you see ?
Kooliga olen saanud enam-vähem ühele poole juba alates eelmisest nädalast, mil toimus nii Final year'i graduate show kui ka andsime sisse viimase hand-in'i. Pretty epic. Ja muidugi pabistasin üle nagu ikka. Ja muidugi tuli tükike unetust tagasi. Ja olin närviline ja vignusin palju. Ja muidugi olid nii mu pere kui ka mu sõbrad kui ka kõik tegelased üliarusaavad siis kui mul ikka katus täiesti lendas.. Ja siis kui liisa ütles, et ta saab aru, et mul on täielik hullumaja ja väga keeruline, aga et ma võtaks rahulikumalt ja taastaks oma hea tuju, et ta tõesti ei taha sünnipäeva nädalavahetust minu halva käitumisega koos veeta... siis olin nii, et STOP. WOW. okei Roberta. cmon. võta rahulikumalt. ole õnnelikum. hinga sügavamalt.
Ja nii ma tegingi ja hakkas täitsa palju parem :)
Täna käisin Royal College of Art megasgraduate show'l( Tiiu Kuik oli tõeline freaking jumalannna seal catwalkil või JAA?) Eo Bocciga ning enne seda olin temaga The Groucho Clubis miitingul. Ja enne seda kohtusin taga eelmine nädal kui ta lendas siia et järjekordset miitingut minuga pidada. Ma pole sellest palju siin rääkinud ja ei saa siiani seda väga detailselt puudutada, sest paljud asjad ei ole veel paigas ning kinnitatud. Seda võin ma öelda küll, et see hetk kui mind veebruaris pandi Eo kõrval Londoni moenädalal istuma Kinder Aggugini showl, ei osanud ma küll arvata seda mis sealt edasi tuleb. Eo'st on nende kuudega saanud minu loominguline-tutor ja tugiisik ning hea sõber. Võib öelda, et mingis mõttes on ta võtnud minu enda tiiva alla nagu ta on teinud teiste loominguliste noortega praegu, 10 aastat tagasi, 20-30 aastat tagasi. Kõik need inimesed kellega ma olen tutvunud nii siin Londonis kui ka paar kuud tagasi Pariisis.. on olnud uskumatud ja minu ( ning ilmselt enamuste moehuviliste) silmis nii kauged ... ja fantastilised.. ja uskumatud terve elu. ja nüüd nad on söönud mu kõrval õhtust või istunud samas taksos muga koos...või jaganud brunchil enda croissanti. Seda kõike on olnud nii palju ja nii ruttu ja raske on hoida ennast jagamast seda kõike ning veel raskem on nendesse eufoooooorilistesse emotsioonidesse mitte ära uppuda.. ausalt on. Aga selleks on mind ümbritsenud kõige fantastilisemad inimesed lately. Kes on soovitanud ja toetanud ja nõu andnud. Mul on avanenud võimalus see suvi teha midagi fantastilist ja ägedat ja SUURT ja midagi taolist mis oleks LIVING THE DREAM ( mitte et ma seda praegu ei teeks) ja sellest minu hirmude/titeks olemiste postitust täpsemalt räägibki.. aga mu sisemine mina ütles mulle, et ma vajan puhkust. Natukene. Sellest kõigest. Ja minu abi-kommmitteeeee kes on umbes täiesti kogematttta ise ennast vorminud( ja kes on enam-väjem kõik vastassoost.. alustades issist, ronist, martinist,eo'st, ollist, mihklist, s-siim'st, olliest, yvanist., mu õppejõududest koolist... ei teagi mis värk sellega on, aga mehed annavad vist asjalikumaid soovitusi. moraal: tsikid- ärge oma muredega jookse sõbrannade poole, leidke kasvõi suvaline meeeeeessoostisik tänavalt ja rünnake teda suvaliselt enda muredega) ja alati olnud jutu-arutlus-soovitus valmis on ka jõudnud selle arusaamani. Üks hea ja tark inimene kirjutas A4'le plaani ja tabelit tehes(minu muredest muidugi) kokkuvõtte: ROBERTA PEAB ELUS LEIDMA TASAKAALU.  Teine mulle maailmatähtis isik ütles, et "Roberta, sa oled enda märgi maha pannud juba. Võta aega hingata. Su elu mõte ei pea olema see, et sa tõestad tervele maailmale et sina saad kõige nooremana kõige lõpubossiks"  Ja mu isa, ütles et Roberta, hinga sisse- hinga välja, ole siis noor nagu teised sinu vanused, ära jookse rattas ringi nagu viimased poolteist aastat vallalisena.. käi poistega kinos :D (haha- nüüd tuleb hea mu ema-isa klassikaline tüüpiline tõsine mure ja jutt) Et kutid hakavad küll rääkima ja vaatavad et vau, nii tark ja tore ja huvitav tüdruk... aga kunagi aega pole midagi teha ja silmade all väsimusest ja all-nighteritest mustad ringid ja nii keskendunud ja kinni enda asja.. et jääd veel vanatüdrukuks ja mehele ei saagi! haha..nali naljaks, aga point on õige. Tahaks võtta endale selle aja kui kellegile midagi tõestama ei pea ja pingutama ei pea ja saan pidsaamas käia koeraga jalutamas+ toidupoes+ kinos+maal+pärnus+ ei pea mitte kunagi midagi muud selga panema või meiki endale näkku panema või vara ärkama või tähtsatel kohtumistel tähtsate inimestega käima ja veeta aega sõprade seltsis, kellest...lets be real- enamus ei ole absoluutselt into the fashion ja couldnt care less. thats life. ( Ja siis on viimane asi see, et ma tahan kuskil formspringis lugeda järjekordset kommentaari et GOD, ROBERTA :S Sa netiteel oled palju teistsugusem kui päris elus.. nii võlts ja fake on see kõik :S:S:S haha :D)
Nii võtsingi kokku ja iseendalegi shokina ütlesin eelnevalt mainitud pakkumisele EI ja põhjendasin selle ära. Vastu tuli VEEEEL suurema shokina see, et kõik mõistavad seda ja saavad aru ja ma pean puhkama ja selle aja endale võtma ja Londoni telefoni välja lülitama ja koju sõitma ja siis kui ma tunnen et nonii.. VAMOSSS!!! puhatud- siis nad on minu jaoks valmis ja seni ootavad. Like I said- pakkumisest konkreetsemalt varsti ja seni hoian põnevust õhus.
Ja kokkuvõtte teile minu tegemistest ongi see, et võtan endale puhkuse kuskil kuuks or so ( kuigi vahepeal pean natsa tööd ka tegema ühele nendest firmadest kus ma praktiseerinud juba olen nädalakese or so) et laadida ja lihtsalt õnnelik olla. Ja valikuid kaaluda. Ja siis otsustada. Praegu olen juba paar päeva saanud nautida seda vabadust ja stressi-vähest aega ja täitsa mõnus on( loodan et varsti ei hakka igav?) ja seda olen ka kuulnud palju, et näen palju õnnelikum ja tervislikum ja rohkem inimese moodi välja ka :) wiiiii

Minu postitustest väljakujunenud õnnetu-õnnelik-vihane-eufoorias-kurb-rahulolev muster näitabki et elu on nagu zebra või ülekäigurada. Must-valge. Ja tihtipeale on musti ja tumedaid hetki, kuid AAAAALAAAATI tuleb pärast seda valge ja hea ja helge ja veelkord valge hetk/triip/muster/whatever you call it.

Votnii!


With all my love,
R

Pildid on niisama meeleoluks ja täna-hommikused.. kodutänaval tehtud ja Liisaga hommikukohvi-tripilt.
Pluus ja nahkseelik:H&M

Käekett: emme 80ndate classic
Kott: Chloe
Ketsid: MiuMiu








Tuesday, May 29, 2012

Some things end so others can begin vol1

.. Ja seda praegusel hetkel kõige enam selles tähenduses, et kool sai läbi/on läbi saamas ja teen otsuseid mis konkreetne asi see on that can now begin. Võimalusi on rohkem kui vaja ja täpselt nii palju et mu elu jubeeee keeruliseks teha, aga sellest lubasin ma blogi fbki lehel kirjutada juba eile/üleeile aga siiamaani pole postitust päris lukku pannud. Mõtteaineid on rohkem kui küllaga ja jumal tänatud et mul on sellised sõbrad JA pere JA et mu meilboxxxi laekub vahest kirju mis panevad mind maailma üle mõtlema ja teevad elu natukene kergemaks.Ja selle pärast ongi siin olnud natukene vaiksem..sest on vaja olnud mõelda asju enda peas enne läbi ja paberile kirjutada ja nuputada, selleks et teada mis otsused on õiged ja millised valed..ja siis avastada et aei ole olemas ainuõiget otsust. iga inimese jaoks on see erinev ja personaalne. Igaljuhul olen saanud ennast laadida korralikult, magada pärast viimase hand-in'i hullumaja ennast välja, süüa hästi ja nautida päikest pargis sõpradega ja all that. Vot. Aga loodan et saan selle täna õhtul selle eelpoolmainitud teksti lukku löödud ja postitatud- või editin' ühe video kokku!

Tervitan Londoni 29'c kuumalainest ja ilusat päeva ja catch upimist minu nädalaga instafeedi kaudu :)
R