Friday, March 8, 2013

Long time no see




Long time no see sweethearts.
Viimati kirjutasin korralikult siin nii pikka aega tagasi, et ei mäletagi kust kõik pooleli jäi. Ja mida olen juba jõudnud jagada ja mida mitte.
Kiirkokkuvõttena on see elu kulgenud järgmiselt:
*minu praktika on praeguseks hetkeks läbi saanud Mary Katrantzous. Need paar kuud olid kindlasti minu kõikide praktikate kõige paremad hetked. Hästi palju on jagada ja näidata ja seletada sel teemal, aga kuna ma pean kooli jaoks kirjutama sellest nkn 4000 sõna mis valitud ajakirja formaadis vormistatud, siis ma pigem kirjutan selle ära, mõtlen ja kaalun mida ja kuidas, ning siis jagan seda siin.
*Olen otsustanud võtta vaheaasta( year out) oma õpingutest alates aprilli lõpust. Mis tähendab, et kooli ei lähe ma tervelt 18 kuud! Mis tundub uskumatult pikk aeg. 100% meie kursusest võtab aasta vahele, et õppida ja kogeda ning valmistuda enda lõpukollektsiooniks. No need to rush. + ma saan korralikult ainepunkte selle eest! Ideaalis veedaksin selle aja 3s kohas ning leiaksin aaega endaga tegeleda ja maailma/end avastada ning valmis mõelda whats this final collection is about. Samuti loodetavasti liigun ma Londonist ära mõneks ajaks selle tõttu.
Mary'sse oodatakse mind tagasi ja variant hetkel ongi, et aprillist äkki minna sinna tagasi, teha üks hooaeg veel kaasa, mõelda kuhu ma minna tahaks ja  ajada paberimajandused välismaa jaoks korda selle aja jooksul.
* Alustasime nädal/poolteist tagasi Asos'e projektiga, mis juba praegusel hetkel on juba täielik nightmare. Selline tunne on, et iga projektiga läheb kõik aina retsimaks. Eelmisega tegime allnightereit kahel viimasel nädalal, sellega alustasime 5ndal päeval allnighteritega. Töökoormus on supersuur, sest tooma peab kollektsiooni/brändi mis müüb ja reaalselt müüki läheb. St hinnad/pakend/lookbook/netilehed/editorialid jne kaasaarvatud. + rühmades töötamine on palju stressirohkem kui üksinda, kus saad ise otsuseid vastu võtta ja vastutad nende eest ise. Algus on olnud kõigil suht konarlik, aga loodan et me kuidagi saame ikka hakkama!
* Mu alateadvuslik uusaasta lubadus oli, et leian aega veits iseendale ja vajutan vahepeal pidurit kui tekkib tunne et tahaks peaga vastu seina taguda. Siiani olen sellega hakkama saanud ja aja maha võtnud tervelt kaks korda- Itaalias lauatades ja Valencias lihtsalt jalutades/hästi süües/imetledes. Neid pilte sheeringi siis praegu teiega ka! Instagrami followerid on ilmselt kursis.

See aasta on vist esimene kord kui ma sünnipäevaks koju pere/sõprade juurd eei tule, sest kooliga on lihtsalt niii keeruline hetkel. Mul on vedanud, et minu kallid inimesed tulevad hoopis minu juurde nüüd! Nii hea meel ja lähengi just vastu neile.

x
















































R

1 comments:

Anonymous said...

Oh, taas nii inspireeriv ning vahva postitus. Kes palju teeb, see palju jõuab! Ning on tore lugeda, et võtad aeg-ajalt puhkust, ma loodan, et see äkki motiveerib ka teisi peatuma..