the very bearable lightness of being
Igaljuhul another week ja weekend on mõõdunud, ning seda täiesti märkamatult. Eile tähistasin kalli emme sünnipäeva ning käisin Chedis söömas. Chedi on suurepärane koht, kus on lihtsalt mõnus ja lõõgastav olla ning mis kõige tähtsam, toit seal on vägaväga hea.(ja muidugi jagab ka Lisett seda arvamust) anyway,pärast seda leidsin end Mariini ja Lisettiga suundumas Keila poole ning veedsin seal oma golden girlsidega suurepärase õhtu öö ja hommiku. lovelove u!
Nädalavahetuse möödudes on peast läbi jooksunud erinevad mõtted. niisiiis
*pidasin maha mariettaga kritiseeriva vestluse eesti elu kohta. või selle kohta mida inimesed arvavad endast siin. kui oled vähegi silma paistnud mõnes asjas või oled kirev tegelane tallinna sociallifes siis oled sa automaatselt "tegija". pikema aja peale harjutakse sellega ja siis ongi tunne et läbilöömine käibki nii lihtsalt. olen pidanud maha ka pikki erutelusid lisettiga, kuidas elu tundub olema eestis liiga lihtne ja lilleline, vägagi palju on selles süüdi meie vanemad,edu ning kahjuks või õnneks ja ram kool. ilusad edukad lapsed ja vanemad eksole. lisett ja laura tulevadki mulle järgmsest aastast inglismaale järele mingismõttes. õppima. viimati arutasimegi et kui hea on lihtsalt minna, alustada uuelt lehelt. keegi ei tea kes sa oled mis sa teed või mida sa oled teinud. mõnesmõttes see on raske päris paljutele, sest see on asi mis toob meie noored "tegijad"(ning siinkohal ma kohe kindlasti ei mõtle laurat ja lisetti)maa peale ning teeb selgeks et noone actually gives a f*** väljaspool meie väikest eestit kuhus sa oled üks ja pool artikklit kirjutanud,mis moeshow äravõitunud või mitu pilti sust weekendis on. võinoh in general enamus ei teagi kus see estonia on, under the stone vä?
igaljuhul jutu moraal on see, et mul on jube hea meel et mind nii vara maa peale toodi ning inglismaal selgeks tehti kuidas asjad suures maailmas käivad. ning ma arvan et päris paljud eestis võiksid ka maa peale tulla. votni.
*vaadates vahest mida inimesed jalas kannavad hakkab lausa kurb. vaadates ja jälgides stiiliblogisid ja stiiliblogijaid üle maailma(alustades austraaliast ja euroopast ja venemaast lõpetades aafrika ja usa ja aasiaga) on mul hea meel näha, et on alles veel inimesi keda veel raskelt huvitab mida nad jalga panevad ning kes on nõus investerima sellesse olenemata meie ülemaailmsele creditcrunch'l( ma ei räägi ainult rahast..vaid ka ajast. võtta AEGA ja LEIDA neid fab'e leide mis võivad olla väga low budget tooted)
natuke eye candit siis teile ja mulle ka.
*okei aus ülestunnistus-need mustad saapad pildil number 4 ma võtaks kohe ära kas või elu hinnaga!huh sai ära öeldud. kohe hakkas kergem:D
*vaadates vanematega suures toas teki sisse kerratõmmanuna sajandat korda "Vicky Christina Barcelona't" pean ma taaskord nentima et Penelope Cruz on lihtsalt so damn hot. nii beautiful and wild et sõnadest jääb puudu. ta mängib veelühes mju lemmik filmis THE BLOW ning ka seal on ta lihtsalt WOW
*täna on viimane õhtu tallinnas ning homme kell 8:40 suundun ma lennujaama poole. riia ja siis london here i come. imelikul kombel olen ma suhteliselt exited et lähen tagasi. palju sündmusi sellel nädal. ucas week, kingston university london, college of fashion london ja instituto maragoni ja siis glovers weekend(ellujääijate:D) eksamid on läbi ning loodan et nüüd saab vabamalt olla.
kallid musikesed, üritan teile siis daytoday ülevaateid anda ning jagaad oma avastusi, rõõme ja õnnetusi.
(PS! dear oliver, palju õnne!)
Comments