Louie Chaban

Louie Chaban on tavaline mees. Peaaegu tavaline. Või vähemalt nii arvaks pea igaüks, kes vaataks tast avaldatud pilti ajakirjas LOVE- punaka tooni ja telefonikvaliteediga pilt temast lebamas diivanil 12poundi’se teki sees, hoidmas oma telefoni. Siit tekkibki ilmselt küsimus, et kes ta on ning miks enam-vähem terve moemaailm kihas erimevatest kuulujuttudest, kui ta vahetas agentuuri 2008 aastal? Tavaliselt saadab sellist meediakära suurte moeajakirjade/moemajade toimetajate/juhatajate vahetus..aga miks siis seekord Louie?
Agyness kirjeldab seda „tavalist“ meest nii: „babe“ is nowhere near a big enough word for Louie. He has this thing about him that is far more attractive than anything to do with looks, and he’s never going to lose that. To me he’s an agent, a best friend and an amazing mentor rolled into one; he’s the most open and real and caring person I’ve ever met! The way he is and the things he has done for me have opened me up for everything Louie Chaban has changed my life!“ Päris julgelt lausutud sõnad. Ilmselt ei ole siiski tegemist just kõige tavalisema mehega, harju keskmisega.
Louie’l on silma leidmaks ÕIGED tüdrukud ning ta teeb miskit, mis paneb kogu ülejäänud maailma neid armastama. Ning see ON väga haruldane omadus. Louie’s on olemas see mis enamustel modelliagentidel(ma ei hakka parem nimetama neid „tõelisi“ modelliagentuure eestis ning nende juhte) puudub. Tüdrukud ning asjasse pühendnud inimesed arvavad, et ta on rohkem kunstnik kui agent ning seda täiesti põhjendatult.
Ise, on ta muidugi, täiesti tagasihoidlik selle koha pealt. Kinnitab, et kogu ta karjäär sai võimalikuks ainult paari lähedase nooruse/lapsepõlve sõbra tõttu. Ning muidugi, on tal „täiesti tavalised“sõbrad. Eriti parim, eluaegne sõber Steven Meisel, kes panigi talle selle mõtte pähe, et hakata modelli agendiks. Louie töötas ühe lähedase sõbra poes,olles 40, ja unistas kunagi oma kunstigallerii avamisest, kuid kuna aeg ega koht ei olnud sel hetkel õige, võttis ta kuulda oma parima sõbra nõu.
„Steven told me over and over again that I should be a model agent. I didn’t even know what it was at first. Steven was friends with Katie Ford and he got me in to see her and it all started from there. Fashion and models were Steven’s obsession, not mine. I wouldn’t be doing any of this if it wasn’t for him.“
Ning Steven Meisel OLI tõesti väga obsessed modellidega. Varasest lapsepõlvest saati istus ta tänava nurkadel ning vaatas kuidas modellid tormasid ühest castingust teise. Või siis hiilis Ford’i sisse ning teeskles, et ta tuleb millelegi järgi või toob posti ära, lihtsalt et näha selle võluva „modellimaailma“ sisse.
Louie teada on salavalem, mis muudab tavalised tüdrukud modellideks, supermodellideks. „Supermodell“ peab olema kodeeritud sinu isiksusse ja iseloomu, arvab ta ise. Ning ta vihkab tänapäeva tehnikat, moeblogisid ja twittereid, sest temaarust muudab see modellinduse nii käega katsutavaks ja tähtsusetuks.
Kõik ta „tüdrukud“ kutsuvad teda hellitavalt „issiks(daddy)“, sest ta armastab ja hoiab neid nagu üks korralik isa oma lapsi ikka. Ta teeks ja teebki KÕIK nende tüdrukute jaoks ning kinnitab, et kui ta peaks asjad tähtsusejärjekorda seadma, siis ta hoole all olevad neiud oleksid seal nimistus esimesel kohal. Palju selliseid agente veel on? Eriti eestis?
Seda viimast lõiku kirjeldab, see mida ta ütleb intervjuu lõpus, kui ta telefon heliseb ning ta võtab selle vastu, räägib ära ning ütleb Isaac Lock’ile(super ajakirjanik!):
„OK, i have to go now. I have to drive out to Brooklyn to sort out this kid. There’s this kid I’ve kind of adopted and have been..I hate to use the word mentoring, but that’s what I’ve been doing for him. I’ve hooked him up with this photographer and he hasn’tshown up for work, so I need to go and drag his ass over there. He’s 19, and I’ve known him two years. He was on the streets and he’s been exposed to eberything, but I’ve seen him make some amazing, amazing changes just from him given one thing:love. It’s amazing what happens to people when you give them a little bit of love and treat them differently. That’s all I do in my work- The rest is just luck.“