Fashion+sociaty+image+sex= money

.. Ja ma kirjutan seda blogipostitust nii, et mul on märkmed ees. Ja kavapunktid. Ja peaaegu mõistekaart. Sest sisetunne ütleb, et selle postitusega jonnin natukene vastu meie suurele ja uhkele moetööstusele ja ühiskonnale ja iluideaalidele (natukene nagu jonnisin aasta-paar tagasi oma EKA postitusega) ja ei taha et keegi millestki valesti aru saaks..ja noh. You know!

Mood oli minu loogiline valik elus. Ning võin julgelt öelda, et ka ainus. Ma lihtsalt olin 110% kindel, et kõiges muus kukun ma kindlasti läbi(ning seda mitte selle pärast, et ma oleksin nii ...läbikukkuja? inimene, vaid pigem selle pärast, et ma ei viitsiks mitte millegi muuga tegeleda terve enda elu. Ja noh, TERVE ELU on arvestatava pikkusega aeg ka.) Õnneks valikuid ma tegema ei pidanud eriti, sest like I already said- oli olemas ainult 1 variant ja endalgi naljakas mõelda, et kuni tänase päevani pole ma mõelnud/kaalunud/nuputanud teiste variantide olemasolu üle. Tänu selleele et minu maailm oli roosa ja täis moodi ja mannavahtu, siis ei osanud ma hetkegi mõelda selle peale kuidas teised inimesed näevad minu valikut siduda ennast moega. tööalaselt. elu lõpuni. Esimene takistus olid mu vanemad- inimesed kes  olid terve elu töötanud küll moega seotud valdkonnas kuid xnumbrite, äriplaanide ja kõige muuga rohkem.. mis minu silmis oli nii kuiv ja igav ja mitte piisavalt loominguline. Õnneks mul on maailma kõige-kõige toetavamad vanemad ning jumal tänatud et nad lasid mul do my own thing ja lihtsalt lootsid näpud ristis et ma väga mööda ei pane ja teen elus õiged otsused. Siiani vist olen suutnud nad rahuliku ja õnnelikuna hoida. 

KUID siiamaani kohtan ma sellist suhtumist a la :

" millega sa tegeled/mida õpid/kus töötad?"

" moe valdkonnas/moodi"

" oi, aga sa olid ju koolis nii tubli ja nii heade hinnetega, mis juhtus?"

Kas see tähendab siis, et nt sa õpid moodi/kunsti/disaini/ükskõik mida loomingulises valdkonnas= sa pole edukas ? 

Minu jaoks viib mood meid far beyond reality. Mood on seotud igaühega meist ja see on igal pool. Isegi need kes "vihkavad" moodi ei suuda selle eest kuidagi põgeneda. Ma tahan teada mitu inimest nt 100st ostis viimati midagi, sest ta PIDI ostma,Sest tal polnud midagi selga panna lihtsalt. 0 paari pükse ja jalutas paljalt poodi ja ostis püksid sest PIDI. Väga ei ole selliseid inimesed. Me ostame ja tarbime, sest me TAHAME. Moetööstus on maailma KÕIGE suurem tööandaja. Ilma selleta oleksid millionid inimesed töötud ning ei suudaks ennast ära elatada. Kui moetööstus on suurim tööandja maailmas ning ka kõige kiiremini arenev ja muutuv, siis miks osa ühiskonnast ei suuda võtta seda tõsiselt? Muidugi vähi ravimine ON kordades tähtsam kui käekotid ja kingad, KUID tuleb vaadata selle tähtsust majanduslikust vaatenurgast. 

Moetööstuses on kõigel oma põhjus. Mitte miski pole lihtsalt niisama ning mitte miski pole tähenduseta. Like I said, moetööstus on kõige kiiremini ja ekstreemsemalt muutuv valdkond. Tarkus on aru saada, et it's not about what changes, but WHY it changes. Kui mingi uus trend tuleb peale, siis KUST kohast see trend tuleb/mis seda mõjutab ning MIKS ta tuleb tagasi. Näiteks võib tuua Dior'i new looki mis oli inspireeritud 1850'ndast- samad kohad kehal rõhutatud, sama siluett. 

Moodi kirjeldab pidev muutus. Kui mood ei muutu, siis ta pole mood. Mood on hooajastatud süsteem. Iga disainer teab teab seda, et ta ei saa otsustada ise millal ta oma kollektsiooni välja laseb. Ta peab järgima selle süsteemi reeegleid ja deadline'isid. 

Mood on enamat kui lihtsalt kangas, enamat kui lihtsalt riietus. It's about individual AND group identity. Ma võin olla väga erinev ja silmapaistev metroos sõites ning erineda massist äriinimestest kes Liverpool st peatuses maha läheb tube'st kuid kooli jõudes olen ma lihtsalt one of da fashion students. Me oleme mass. Thats da thing with hipsters.. people thinking that they are so freakin special and different from  the others. Now there are SO many of them thinking that.. not so special anymore huh?

Meie riietus kannab endaga kaasas sõnumit ja tähendust. jah, isegi siis on see on maailma kõige tagasihoidlikum kleit mida sa selga panid ja loodad et keegi sind ei märka. justnimelt- see ongi see sõnum. et sa oled selline inimene, 

Minu silmis on tooooohutu arusaamatus ühiskonnas selle ümber MIS ON MOOD- ja mis on trend ning mis on lihtsalt RIIETUS. Iidsetest aegadest saati on inimene kaunistanud oma keha ning sellest on saanud sotsiaalne asi . Iga inimene, kes elab sotsiaalses ühiskonnas teiste inimestega on kaunistanud enda keha aegade algusest saati. Thats how we roll u know. 

My main issue on see, kuidas mood on hakkanud meid mõjutama ning mis suunas. Ma olen õppinud vaatama ajakirju, vaateaknaid, covereid jne ning küsima endalt:

Am I seeing what I should be seeing ?

Am I something that I believe in ?

Mood on meie ühiskonna peegel. Julgen tsiteerida siin Oscar Wilde'i, kes ütles "Only shallow people dont judge others by their appearances." Mulle on nii meeldinud vaielda selle vastu ja esmamuljetamis juttu tagasi lükata, but let's face it - we all do it.

All these cupcakes, macaroons, cooking books, koogikesed, nunnud raamatud, kutsikad, pastelllllsed asjad are taking over.. taking over da tumblr, taking over da shops ja see on see mis paljudele(mulle kaasaarvatud) meeldib. It kind of makes me wanna stay home, have kids, bake cupcakes and pretend feminism never happened. Jah, just nii.  

Ja nii meil ongi välja kujunenud kuidagi kaks põhilist naisideaali mis surub ühiskonnas aina enam- this 50's housewive( siit ka cupcaked, pastelllllllsed toonid, kokaraamatud, kokandusbuum, kodused nunnud asjad, punased huuled ja klassikaline ilu) ning tõeliselt feik-silikoon-pornostaarilik ideaal. Noh.. ja ideaal on siis nende kahe mix. 

Fashion is all about image. Ja siin on tegu sõnademänguga- imidž ja PILT. Fashion is about both of them. Sama pilt võib tähendada mitut erinevat asja( ja siis räägin näiteks ajakirjadest, shootidest, reklaamidest jne) Pilt ise ütleb vähe- kontekst on see mis võib muuta KÕIKE.

Pildid moetööstuses ja näiteks ka ajakirjades annavad meile idee reaalsusest. Miks ma kasutan sõna IDEE- sest tegelikult see pole reaalsus. Inimesed usuvad fotograafiasse. Fotograafia esimene eesmärk mida ta täitis ammu-ammu oli TÕESTADA, oli reporteerida, oli näidata reaalsust(war photography)  We don't tend to question the image. Ja inimesed usuvad fotograafiasse, sest see on PÄRIS. See on tõestus et asjad on nii.

Fakt on, et meie( ja meie all mõtlen ma ENAMUST) oleme olenematud meedia silmis. Moetööstus ei müü pildi reaalsust meile, ei müü midagi millega me saame samastuda. Fashion image =improved reality. We(all of us) never gonna be young enough, skinny enough, white enough( ja jah, kuigi rassism is SO OVER reaalsus on see, et valge nahavärv ON iluideaal ühiskonnas ikkagist siiani), pretty enough etc. 

See pilt on suurepärane näide. Esiteks- sest see on Vogue, maailma enimmüüdud moeajakiri ning väga-väga laialdaselt levinud. Kuna see on Vogue, siis me eeldame, et see mida me näeme ON mood ja see on IN ja see on ILUS. Ja true reality is, et see mida me näeme neil lehtedel, ei ole see mis vaatab meile peeglist otsa. Tihtipeale arvamegi seda ning tunneme ennast seetõttu halvemini kui ükski inimene kunagi peaks. 

Teiseks on see suurepärane näide mitmel muul põhjusel. Ma vaatan seda pilti ning mõtlen iga detaili kohta MIKS. Miks ta on suu lahti? Kui palju meist istub tavaliselt lihtsalt niisama..suu lahti. Aga see on ju Vogue cover- see peaks olema ilus ja in ja moes. Aga sellegipoolest- me ei tee seda. Agynessi jalad on HAIGLASELT pikad ja kõhnad. Hea katse on alati nt jalad niimoodi joonlauaga ära mõõta ja märkida A4'le nende pikkuse ja siis mõõta ära ülejäänud keha ja siis proportsioone vaadates on näha, et kui selline inimene reaalselt eksisteeriks siis ta lihtsalt kukuks pikali. Photoshoppp it is. Ja iluideaali loomine. 

AGA kuna moetööstus on nii freaking kiire ja in a rush siis meil pole aega skännida ja mõelda läbi igat pilti mida me silmame.. it just doesn't happen. Kuid sellegipoolest jääb meile ajusoppidesse see üldmulje mis tekitab oma ideaalid.

Me edit'ime enda elu iga päev. Kui paljud teist on untag'inud ennast mõndadest piltidest mida facebooki lisatakse? Usun et päris-päris paljud. Ja thats it. This is the aesthetic element of what we want to present from ourselves.  Ja see mis me üritame näida on ideaalis võimalikult lähedale sellele ideaalile mida meedia meile pidevalt söödab.

Firmad ei müü enam meile lihtsalt riideeset, nad müüvad elustiili ja ideed millestki(eriti praeguses raskes majanduslikus seisus). Ralph Lauren ei müü meile samu igavaid särke ükshaaval- ta müüb meile rikkalikust, tervist, õnne, rahulolu, puhkust ja seda elustiili ümber nende.

JA see võtabki kogu brandingu ja idee brandingu taga kokku. Hea bränd/"firmakas" on sulle nagu sõber. It has identity, it does things to you, it makes you look more sexy or cool or fun.. It says things for you. ALL BRANDS SPEAK. Ma ei usu et kõik inimesed kes ostavad endale tavalise suhteliselt igava kujuga Louis Vuittoni koti, ostavad ta selle pärast kuidas ta välja näeb. Ei- nad ostavad selle selle pärast what it represents. 

Me peame õppima küsitlema pilte ning ideesid mida meedia ja moetööstus meile söödab pidevalt ette, mitte lihtsalt aksepteerima neid. 

Toon kohe näiteks kõige absurdsema odav"moeajakirja" Gracia inglismaalt- esimese 1/4 ajakirjast seletavad nad kuidas SA PEAD ostma endale roppkalli Celine jaki, selleks et elus läbi lüüa. Siis 2/4 on juttu sellest kuidas kõik üheöösuhtes keerata enda kasuks ning viimastel lehekülgedel jagatakse retsepte kuidas teha endale süüa alla 5 naela budgeti. sorry, aga WTF? Mis üldpilt see nagu on mida nad üritavad meile müüa ja promoda?

Fashion Image industry keiss ongi see, et nad tekitavad probleemid selleks et nad saaksid müüa meile lahenduse. Jällegi vana hea VOGUE. 200 lk maailmailusaid inimesi, asju, riideid. Kõik on perfect.
nii. Ja siis- mõelge, hmm..mis viimastel lehekülgedel peitud? Jep, lehekülgede viisi iluoppide/ilutreatmentide/dieetide reklaame, selleks et me saaksime olla ka nagu kõik see mida me nägime esimesel 200'l leheküljel. Okei, siin on kindlasti nüüd mõni kes tõstab häält ja ütleb et bullshit. Aga sellele vaidlen ma vastu. Kõik on läbimõeldud, kõigel on tähendus. Selle konkreetse näite juures maksavad leheküljed vägaväga suuri summasid ning mõtlemata ei panda sinna midagi. So thats what they do- they create a photoshopped problem and then they sell you the solutions .
Huvitav fakt: Ajakirjad müüvad üle 25% VÄHEM kui nende esilehel pole sõnna DIEET sees. Well, thats a mirror of our society.
Mis siis veel müüb? The answer is pretty simple: Seks. Seks on alati müünud kõige kõige paremini. Ning mood ja seks on seotud vägavägaväga lähedalt. Kõige suuremad muudatused 19nda sajandi moes tulid just prostituutide riietusest inpireeritult. Kui siin näidete toomiseks läks juba siis toon veel mõne, et back up my point. See on reklaam mida ma olin näinud juba varem kuid mille mu õppejõud tõi ühes vestluses välja.

So thats da image. Enne kui ma midagi üldse ütlen siis ma tooksin välja  mõned huvitavad asjad. 

American Appareli sihtgrupp on teismelised. 

Pildil on paljas aga nunnu tüdruk sokkides.

text: SAFE TO SAY SHE LOVES HER SOCKS. 

Ok, makes sense. Little Lauren loves her socks.

Now lets move down. Kolm pilti. Kuidas nad on seotud sokkidega? Kuidas nad on seotud American Appareliga? Ja more importantly-  MILLEGA TEGELEB LAUREN NENDEL KOLMEL PILDIL? Reklaamil mis on turustatud teismelistele. 

Okei..liigume siis alla paremasse nurka. Meet Lauren Phoeniz. 150 Pounds of magic. ACTRESS. DIRECTOR.LOOK HER UP ON GOOGLE.

okei.. googldan ja see on tekst mis esimesena viskub ette:

"Lauren Phoenix is a Canadian pornographic actress.Phoenix entered the adult film business in spring 2003and that same year won the XRCO award for best New Starlet and best Orgasmic Analist. In 2004, she won the XRCO Orgasmic Analist award and Female Performer of the Year."

Well, there's not much I can say about it more :D Sex sells ja that's da example at it's finest. Fashion+Porn= related. Another great fact - 79% 7-aastastest poistest kellele näidati pilti silikoon rinnast ja tavalisest naisest ning paluti valida "normaalne" valisid silikooni. Thats mirror to our society. 

My point is, et mood on niiinii palju enamat kui lihtsalt mood ja see mis on BEYOND just fashion on see mis mind intrigeerib ja võlub. Ja see on see miks ma usun, et ma suudan ja tahan sellega seotud olla terve enda elu- sest nii palju on mida avastada, nii palju mida arutleda, nii palju piire mida nihutada ja tagasi lükata. Iga "tavalise" moeajakirja shoodi ja lehekülge taga on nii palju erinevaid layereid probleeme ja teemasid nii erinevatel tasanditel. 

( Another random pic.. ja sunnin end mõtlema MIKS on kõik nii nagu see on. Tegemist Prada kampaaniaga millest eeldame et tegemist on VÄGA kallite riietega. Kandes nii kalleid riideid siis ma ei püherdaks nendega kindlasti maas.. pigem oleks mures et nad mustaks ja kortsu lähvad ja rikun nad ära. MIKS nad logelevad maas? Kes veel pannakse diivani ette maha niimoodi? Koer? Probably. Miks kasutakse nais põrandal aelemas NIII palju reklaamides ja meest mitte? Steretüübid? 

And another one- Tom Fordi meeste lõhna reklaamikampaania mis ei olnud kuidagi bannned ja Selfridgese kaubamajs nt ilutses megasuurelt treppida juures. This fragrance sells sex. Its not about just a fragrance. Kellele suunatud: straight porn like'ing man probably. Kuigi these days "cultural sexuality" is da big thing ja ma täiesti usun sellesse. Its not about being gay or straight or anything in between. Its about being attracted to image of a women in media (being woman yourself) and being totally straight. Ja vastupidi. 

Esimest korda väga paljastavat ja seksuaalset reklaami nähes oleme me šokeeritud, aga pärast teist-kolmandat korda me harjume sellega ära ja pärast pole sellest enam kellegil ei sooja ega külma.  80ndate Dirty Dancing banniti(keelati) nii paljudes riikides.. et oeh..ma isegi ei hakka loetlema. Kuigi seal polnud midagi roppu/vägivaldset/seksuaalset otseselt/paljastust.. Ja nüüd mängib Rihanna S&M'i video päise päeva ajal telekas  koos lateksi, roppuste ja fetishiga nii et mitte kellegil silm ka ei pilgu. Ja see on okei ja täiesti normaalne. Sest ühiskond on muutunud ja mood on muutuv.

Moefotograafia arhiiv annab meile suurepärase ülevaate(tegelikult isegi PARIMA) teatud ajastu iluideaaliselt. Meie ühiskonnas märgistab moefotograafia ära selle kuidas me tahame ennast esitleda teistele.

Moele on kõik lubatud. Hullumeelsed teod on moele lubatud. Moel on vabadus teha midaiganes. Näiteks klipp või pilt mida ei saa näidata seitsmetes uudistes  või enne mida peaks reporter ütlema, et saadke lapsed eemale või järgnev klipp contains nudity..  on täiesti okei ID, Vogue, LOVE või miiganes teise coveril või moeblogis, "sest see on ju mood".