Game changer
The thing is- Eile õhtul/öösel plaanisin ma pika pildipostituse koos vahepealsete update'dega ning uploadisin pilte ülesse ja kirjutasin captureid like there is no tomorrow. Ja lõpetasin selle just praegu. NING siis. Siis vaatasin ma seda videot. Ja see muutis kõike. See on liiga ilus selleks, et ta lihtsalt visata nurka piltide kõrvale või kuulata eemalt. Ei. Ma ei ole kindel mitu korda ma olen seda vaadanud, aga ma arvan, et see pole tähtis. Tähtis on see, et see liigutas mind pisarateni põhjustel mis on mulle endale veel teadmata.
See video lõppeb seal kus ta algab ning if you take your time and watch it at least twice, siis some of the things start making sense.
Ma arvan, et iga inimene näeb seda erinevalt. Loeb sealt välja erinevaid asju. I guess, that's the beauty of it. Minu jaoks mahutavad need 8 minutit ära kõik selle, mida armastus minu jaoks tähendab. Kõik need erinevad faasid, mille me ( või siis ainult mina) läbime. Ning nad on kõik nii puhtad, toored, ilusad ja tihti peale kurvad. Aga then you know it's real.
Sellest hetkest when someone takes your breathe away for a first time. Üksteise eest hoolitsemine. Üksteise imetlemine ja hoidmine. Vaikuses. Usaldama ja tundma õppimine( selles tähenduses siis algsed tantsustseenid). Mõnede jaoks it might be about candy ja drugs, minu silmis it's about addiction to each other,pimesi armastamine ja ainult selle nägemine mida sa tahad näha. Illusioonid. Love that takes your breathe away. Et reaalsus võib olla see, et sa istud garaazis tooli peal. Teised näevad seda nii et te hullumeelselt tripite vee all autoga ning kaheksajalad ujuvad vastu klaasi. Aga sina ja su armastus seda ei näe. You have just each other. See ongi kogu maailm.
Ja the way Shia LaBeouf(loe:mees) vaatab naist, pisaraid silmis as they walk into the room filled with butterflies.- My heart pretty much stops. Pilk täis armastust ja vaikust ja imetlust ja seda hirmu, et sa kardad et see mingi hetk haihtub. Ja turnimine ja hetked mil vaikus on nii vali ja tunne, et kogu maailm mahub su käte vahele ja see laspelik meel. Tunne, et I wanna do boring things with you.
Take a chair and just watch you. Piece of art.
Ja siis, suddenly, it all breaks down. Hirm. Viha. Out of nowhere. Out of nothing. Teadmatus. Teadmine, et nothing will ever be the same again. Üksteisele haiget tegemine.And then its gone. Ja teised üritavad koristada ära kaost su ümber. Parandada haavu.Ja sa hävitad kõike muud enda ümber, tirid selle endaga kaasa.
Haavad paranevad, armid jäävad. Aga sellegi poolest, then you wake up and do it all over again. Võib-olla sama inimesega, võib-olla kellegi teisega. But every time, it's all worth it. Every second of it.
Maailmailus video. Cant recomend it enough. Vaata mitu korda. Naudi. Mõtle.
Ja pane see HD peale ka, ole hea.
x
R
Comments
Ise avastasin selle video läbi sõbra, kes on suur Sigur Rosi fänn.
Vaatasin siis seda ja ... Unustasin ennast totaalselt ära. Silmi jätkus ainult tolle video jaoks. Hing täitus tuhandete-miljonite emotsioonidega ja ... Sul on õigus. Nagu Sa ütlesid: "Tähtis on see, et see liigutas mind pisarateni põhjustel mis on mulle endale veel teadmata." Emotsioonid olid tõesti nii suured, et silm tikkus vägisi märjaks. :P See lugu tähendab väga palju. Annab väga palju.
Ja aplaus Sulle ja Su blogile, et Te olete nii inspireerivad. :)
Pai!
Mari.
Südamest tänan Sind!
Kristi.