Home sweet home. Serve us well.

 Aeg on jõudnud nüüd täpselt nii kaugele, et mina ja Ponibeebi kolime välja kohast mis on meile olnud kodu eest viimase aastakese. Ja oh kui kiirelt see aeg on läinud. Uskumatu.
Tundub võimatu et olen Londonis pesitsenud juba piisavalt aega selleks, et endale kodakondus saada( mida ma suure tõenäosusega ka teen) ja tunnen ennast siin Linnas ennast kodusemalt kui kuskil mujal maailmas(va enda nelja kodu seina vahel, emme-issi juures:)) ja mõtlen sellistele asjadele nagu kassipoja võtmine või mis maitsetaimi hakata kasvatama haha.. weird it is.
Pärast 2te ühika-aastat, aastat boyfriendiga elamist ja nüüd poolteteist aastat poniga võtame me järgmise sammu ja kolime. jälle. Ma loodan, et see koht kuhu me nüüd liigume jääb vähemalt mulle koduks rohkem kui aastaks. Vägaväga loodan.
Pärast kõiki neid kolimisi ja variante ja elamisi on nüüd juba kergem. Ma olen õppinud tundma ennast ja seda mis minu jaoks on kõige tähtsam ja kus ma tahan elada ja kus mitte ja mis paneb minu südame tugevamini põksuma ja mis mitte. Seekord läks kõik lihtsamalt kui muidu. Sõelale olid jäänud pmst üks korter ühes majas mis oli just-just valmis saanud-  hea mööbel ja suured aknad ja korralikult ruumi.. kuid kõik korterid selles majas olid samasugused ja minu silmis emotsioonitud ja näotud. Ja teine korter oli eriti cutsy ka superdisiani korter, valge ja mõndade värvilaikudega ning omaniku poolt kõik pildiraamidest kuni voodipesuni paika pandud.. selline et astud sisse ja asjugi lahti pakkimata võid ennast tunda peaaegu nagu kodus ja hästi.
Ja siis läksime vaatama viimast varianti sest aega oli natukene üle. Ja öeldi kohe et natukene erinevam ja mitte nii moderne ja valmis kui eelmises jne jne. Nii kui ma maja ette jõudsin, nägin vana tehase conversionit, pisikest kohvikut maja taga koos pargiga ja kunsti galeriid esimesel korrusel hakkas süda kiiremini põksuma. Ja nägu lõi naerule postkaste vaadates, kus elanike nimede asemel olid eriti funkyd capturid.  Ja ruumi oli palju palju( nii palju et võiks ringi rullitada peaaegu seal!) ja valgus oli ka. Ja seinad olid valged. Aga mööbel oli vastik ja esimese asjana nõudsime et kui see jääb variandiks siis kõik viiakse ära ja meie toome enda oma sisse.
Ja nii ta jäi. Kuni me tulime ära ja enne magama minekut lesisin, vaatasin lakke ja mõtlesin kui väga ma tahaks sinna mööblit valida ja pilte seina riputada ja võibolla isegi seinu värvida või kui palju ruumi mu tulevasel kujutletaval kass Lassol seal oleks.. või kuidas võiks seal muusikat kuulata max volüümi pealt( sest meile öeldi seda veel eraldi, et vanad tehas seinad on superpaksud niiiet naabrite bass ei kosta meile ega nende oma neile haha..) ja it was kind of clear mis tuleb teha.
Saatsime kõik kellegi teise unistuste kodud metsa poole ja võtsime endale pool-toore asja millest luua enda unistus. Ja ausalt öeldes see pretty much praegu tickib kõik punktid juba ära. Tehas, loft, kohvik, aed, kunstigalerii, tehaslift, kõrged laed, valged seinad, palju valgust- all check!

Või nagu mu issi ütles peale kõikide korterivariantide piltide nägemist- whatever makes you happy... haha. nemad emaga oleks ilmselt juba teistesse ammu sisse kolinud haha.. aga mind teeb see kõik praegu õnnelikuks ja jube põnevil olen ka sellest koduloomis projektist:)

Wish us luck beebid!
Oleme olnud kadunud blogimaailmas aga samas alati teiega.. lihtsalt sahmerdamist on rohkem kui jõuame handlida!

Sheerin pilte ka nii paarist otsingu päevast, pakkimisest kui kodumajast ja ümbrusest:)
x
R

 

 Parim saepurutoit mida ma saanud üldse EVER ja päikse käes Shoreditchi tänaval istumine ja korterite brainstormid ja kiired otsused.

 

Mitmesse kasti suudaksite teie enda elu pakida?

2 tüdrukut ja 1.5 aastat. See teeb kokku üle 10 kohvri ja 70 kasti. Thats what it takes to hide all our skeletons and rainbows from our closets.

cutes captures meie uuel koduuksel

 ja maailma armsaim kohvik meie kodumajas ja parim kohv mida ma saanud viimasel ajal. üldse. 

 maailmaõnnelik Roberta kes pole enam kodutuks-jäämis hirmus. wii.

 hello. this is home.

 võtmed- check! ja maja taha aeda päikest nautima 30'c ilmaga!

haha. packing. klassika. Lishka obsession mullikilega. Ostan alati topelt et beebil oleks midagi mida plõsutada ikka.

 Kohvrid täis raamatuid ja maja suurused kastid full of shoes and clothes.