Words that don't come out easily+ lots of instagram/iphone photographs for sharing
Pane mängima:
Tallinnas oli hea. Oli lõbus.. oli okei. Aga see pani mind mingitesse piiridesse jälle, survestas. Raske on sõnadesse panna mida ma otseselt mõtlen..well, sest ma ei teadnud et ma nii tunnengi, enne kui ma tagasi londonnise jõudsin. London laseb mul olla mina ise, mitte kellegi teise, vaid iseenda jaoks. Laseb mul kasvada inimesena, käituda mõtlematult ja isekalt, olla täpselt nii igav ja kodune nohik kui ma tahan olla. Ma ei tea kuidas see võimalik on, aga Tallinn kasvas mul lõpuks üle pea. Kõikide nende inimeste, väljaskäimiste, kokkujooksmitega nende inimestega, keda nähes su süda rebeneb 100ks tükiks uuesti..uuesti ja veel kord..uuesti..Ma pole harjunud omama nii palju vaba aega, pole harjunud omama mitte ühtegi kohustust..ma vajan seda pinget, seda stressi selleks et olla mina ise. Võrreldamatu ka võrratuna. Kordumatu ka korratuna. Ma tundsin, et ma ei saa tallinnas ei joonistada, sketchida ega ka kirjutada siia, teile. Sest olin kuidagi kõige selle sees, kõik tundus nii reaalne ja kirjeldades teile siia oma unistusi ja mälestusi, ei suudaks ma kunagi olla saladuslik, siis ei jääks mulle mitte midagi.
Aga ma õppisin enda kohta nii mõndagi. Möödas on aasta minu "suurest" official lahkuminekust ning siia maani on see superhot topic nii formspringis, vyous kui ka linna peal.. Mul puudub mingi häbi rääkides neil teemadel, sest tean, et kui mina ise ei räägi, siis räägivad kõik teised.. ja seda te olete teinud. Kogu see jama mis on minuni jõudnud sel teemal on kuidagi nii haiglane ja absurdne..et ma ei oska selle kohta midagi asjalikkku isegi öelda. In the end..mina ja tema oleme ainsad inimesed, kes teavad kuidas mis on, mis juhtus ja kes mida tundis ning see on ainus mis loeb. See detsember tõi minus lõpliku selguse ja südames head-aega ütlemise ning üldse mitte kurval, vihasel, halval toonil.. lihtsalt lõplik leppimine. Seepärast võtsingi ma selle teema ülesse siin..nii avalikult ja toorelt, et öelda.. ei. pigem paluda oma lugejaid, et kõik gossip-tüüpi küsimused jääksid küsimatta sel teemal. See on naguparanenud haaval oleva kärna mahakratsimise üritamine(mida väljendit?? haha) If you know what I mean. Muidugi, ma alati aitan ja ütlen enda soovituse kõigile, kes siiralt paluvad soovitust või abi sellistel teemadel ning arvavad et ma vb oskan aidata..aga see on teine teema.
Aasta aega tagasi, täpselt samal ajal arvasin ma, et mu elu on läbi. KÕIK. Ma veetsin nädalaid teki all magades ja filme vaadates ning kellegagi mitte rääkides, majast peaaegu mitte väljudes..pisarais. Nüüd istun ma samamoodi teki all, uus seriaal vaatamisvalmis, aasta on möödas ja ma tunnen, et ma olen õnnelik. Üksinda,vaba,õnnelik. Ma ei karda rääkida neist teemadest,sest see on kõik nii inimlik ja puhas ja aus, et siin ei olegi midagi varjata. Samuti nagu ma ei karda öelda välja oma arvamust, olgu see siis kas positiivne või negatiivne..võtame kasvõi selle neetud Formspringi- mult küsitakse arvamusi KÕIGE kohta..kui mu tagasiside on positiivne, siis on rahu majas ja vaikus. Kui vastan täpselt sama ausalt ja vb natukene, teravalt või negatiivselt, ütlen et mulle keegi/miski ei meeldi- siis on 1000 isikut, kes võtavad ründava/kaitsva positsiooni ja mina olen vaenlane. Tuleb õppida selliste asjadega toime tulema. See on elu. Minu arust kohtab sellist täieliku siirust ja ausust liiga vähe meie ümber praegusel hetkel ning inimesed ei oska/taha olla ausad teiste ja isenedaga enam..Ma olenen emosionaalselt ainult iseendast ning see tundub nagu üks kõige paremaid asju praegusel hetkel üldse. Ma tunnen ennast inimesena tugevamana kui kunagi varem.
Ma olen aastaid üritanud meeldida inimestele- kuttidele, uutele tuttavatele, sõpradele, vanematele, ühiskonnale. Üritasin leida meeleheitlikult ennast suheldes võimalikult paljude inimestega, tehes võimalikult erinevaid asju, suheldes inimestega kes nö meie "ühiskonna" silmis on khuulid ja ilusad ja ägedad..kõike selleks, et avastada, et keegi teine ei saa defineerida mind ennast ja seda kes ma tegelikult olen. Selleks et teised saaksid sinust hästi arvata, pead sa ennast ise armastama rohkem kui kedagi teist maailmas. Ja siis on ikkagi inimesi, kes arvavad sust halvasti. This is life ning ega midagi ei olegi teha. Mul on kahju lihtsalt et selle arusaamiseni jõudmiseks olen ma raisanud nii palju aega püüdes olla sarnane kellegi või millegagi mis on äge ja khuul ja olla enda silmis teatud inimeste silmis nende seltskonna/sõpruse/läbisaamise vääriline. Now bebe is smarter and no crossing anymore u know.. iz cool by myself and not for others.
Olen leppinud iseenedaga sellisena nagu ma olen- not a-Miss-World-type of a beauty, not size 0, not supertanned, superhot sexbomb (haha).. I am what I am ning keeldun sobimast ja surumast ennast tänapäeva (Eesti) ühiskonna normidesse. See mis tundub üldsuse jaoks ilus ja hot olevat..seda ei saa nimetata isegi klassikaliseks iluks( ja klassikalist ilu ma juuumaldan), see on lihtsalt kuidagi nii võlts ja põhineb enda re-brandingul et olla nagu kõik teised..samal ajal kui teised teevad seda sama. See raamidesse surutud pooleldi võlts on minu silmis nii igav ja üksluine, omapära on tunduvalt ilusam.. Loodan, et mõistate. Ma ei värvinud juukseid selleks et olla kellegi silmis ilus.. veel enam- ma usun et paljude silmis on see kole. Ma ei teinud seda et olla "eriline"- ma usun, et ma kui ma ise arvan et ma olen piisavalt eriline iseenda jaoks..siis sellest piisab.Selleks et teised saaksid sulle tänava peal järgi vaadata, tuleb hoida endal pea püsti mööda kõndides :)
(iga kord kui kuulen uut live'i sellest lausest..mu heart melts. niiet here you go again.)
Ja siis on tulnud see arusaamatu..mitte kuulsus, vaid tuntus? Polnud vist ühtegi õhtut kui ma väljas ei käinud ja kedagi mu ligi ei astunud ega küsinud, et kas ma olen Roberta ja rääkinud minuga...maast ja ilmast. Või Stockmanni vetsus vara hommikul seda sama teinud :D Ma olen südamest tänulik teile mu lugejad, et te loete ja elate kaasa ning vastate samasuguse siiruse ja aususega, kui näete/tunnete mind ära kuskil, nagu mina siin, teiega, olen. Aga siiski..ma olen üllatunud, meelitatud ja ei oska selle kõigaga midagi peale hakata. Ma usun, et enamus mu enda lapsepõlve/parimaid sõpru ei loe mu blogi või kui loevad, siis me pole kunagi sellest rääkinud ja ma pole kunagi välja lugenud kuskilt et nad sellest huvituks või sellega kursis oleks. Ja nii ongi parem, sest see tasand mil nad mind tunnevad ja teavad on palju isiklikum. Jah, wow, isegi kui pärast kõige seda on võimalik olla veel isiklikum. You think you know, but you have no idea :)
Mida ma üritan öelda on see, et ma olen loobunud lõputust eneseleidmisest ning soovitan seda teilgi teha. Tähtis ei olegi eneseleidmine vaid see teekond ja seda tuleb nautida, riskida, lasta asjadel minna, mitte üle mõelda..sest kui mitte praegu, siis millal veel? Kui ma olin 15 ja pidin otsustama kas tulen ära, siis mõtlesin ka nii..miks mitte praegu? Mis mind siin tagasi hoiab, mis pärast läinud on? Langevarjuga mitme km kõrguselt lennukist alla hüpates mõtlesin sama. Kui ma praegu pead plaatinablondiks ei värvi ja kohe pärast seda neoonroosaks..siis millal veel? Mis mul kaotada on? Enamus ei tee palju asju sest kardavad, et kukuvad läbi, et peavad tagasi pöörduma, et juuksevärv neile ei sobi :D Name it. Mina enam ei karda, ärge teie kartke ka. Ma ei teinud sel aastavahetusel mingeid võimatuid lubadusi( a la söön tervislikult KOGUAEG, jooksen iga päev 15km, magan iga päev vähemalt 8 tundi jnejne)..aga täna mööda erinevaid Vintage poode joostes(kooliprojekt), Brick lane'l Fika's lõunatades, Shoreditch Studiost ja 1185studiost läbi joostes samal ajal megasuperrõõmus soundtrack kõrvus..kind of otsustasin et this is it. This is how I wanna roll. Mõtlematult, hooletult, riskilembelisena, iseseisvana ning loodetavasti õnnelikuna.. sest kui mitte praegu siis millal veel, eksole?
1185Studios Shoreditch
My mom said I could be anyone..so I became Pink Vintage Princess haha
Oslo. Ilmselt kõige paremini, kiiremini toimiv lennujaam kus ma olnud olen+ kõige sõbralikum staff
cabaret rhizome +preparty
Comments
Su postitused annavad alati mulle positiivset energiat, mis paneb mind asjade nimel rohkem pingutama, vaeva nägema ja aksepterima end sellisena nagu ma olen.
Sooovin sulle hästihästi palju kordaminekuid, rõõmu ja õnnelikke hetki.
Sinu Kallis lugeja:)
Mida ma tahan õelda ongi see, et do what ever, as long as your happy :)
Pean liituma kõigi eelnevate heade sõnadega. Midagi paremat ja õigemat laupäevahommikul kohvi kõrvale lugeda oleks patt tahta! See oli nii vajalik lihtsalt. Eile õhtul-reede õhtul- ma tundsin,et kõik mu sõbrad on väljas ja boyfriend on ka peol ja mina jõudsin töölt koju südaöösel ja hakkasin uurimustööd kirjutama. Aga Sinu postitust lugedes sain ma aru, et pole tähtis, mida teised teevad-oluline olen siiski mina ise ju! Juhuslikult esmaspäeval värvisin ma juuksed blondist kastanivärvi ja mu boyfriendi ema oleks peaaegu infarkti saanud:D Aga ma mõtlesin sama-Millal siis veel? We only live once. Seega veelkord! Aitäh selle suurepärase postituse eest!
Inspireerid!
Anonüümne- Ma usun,et ükski lugeja/kommenteerija reaalselt ei oska ette ka kujutada, kui väga mind ennast pushivad sellised kommentaarid ja tagasiside.. see kui väga mul on enda lugejatega vedanud, kui mõistlikud ja targad ja arutlevad te olete on uskumatu:)Kui palju eksisteerib blogisid kus lugejad loobivad rumalaid sõnu mõtlemattta... aga õnneks mitte siin. Aitäh sulle ja usun, et iseenda aksepteerimine on pool võitu ning kindlasti saad sellega hakkama:)
@HEL-hea meelega kirjutaksin tihedamalt, aga nagu ma formspringis kellelegi mainisin- ma tahaksin kirjutada rohkem, aga sellel on mitu AGA.. esiteks ajapuudus, sest sellise asja kirjutamine võtab aega..teiseks see, et päris iga päev enda hinge ja mõtteid tervele maailmale avalikult esitleda on emotsionaalselt mulle endale väga raske ning kolmandaks, ma mõtlen palju rumalaid mõtteid ka kindlasti..niiet vahel on hea kui saan filtreerida neid ja siis ainult tarkadest kirjutada:)
eeskuju oleks öelda liiga palju ja seda ma päris olla ei tahaks, sest ka mina teen vigu ja lollusi millest keegi eeskuju võtma ei peaks..võibolla õppima küll:) aitäh sulle!
Anonüümne2- aitäh hea inimene.. õnn nakatab eksole:)
@ E- uskumatu kui palju leidub inimesi kes samu asju läbi elavad/mõtlevad..aga see ju ühendabki. jällegi ütlen, et nii kahju et nii vähesed julgevad välja öelda asju :) mulle on ka niii hea üllatus lugeda neid kommentaare..tekitavad hea tuju ja meelestavad mind rõõmsaks ja õnnelikuks olema tänase päeva jooksul.aitäh armsad:)
@Britta- muidugi! do it..go for it! kõigest juuksed--alati saab üle värvida, alati kasvavad tagasi.
@Anonüümne- igav kurb vanamuti jutt, aga alati tuleb uus ja parem(kui mulle keegi seda eelmine aasta rääkis, siis oleksin tahtnud sellele inimesele kallale minna nii nõmeda jutu peale, aga well--here i am sama jutuga:D) soovin sulle kõike paremat ning seda et uus ja veelveelkõige parem tuleks sinu teele varsti!
Anonüümne- haha... ma tunnen ennast väga...erilisena:D loodan, et sõnad ei läinud tuulde ning tänan sind su aususe eest. raske teekond teeb sinust tugevama inimese:)
@Mari- aitäh sulle.. teie teete mu palju imelisemaks kui ma seda olen :)
Ja teiseks tahtsin öelda, et KÕIK tunnevad siin Eestis seda mingit piiride ja kastidessetoppimise ja sildistamise ahistavat värki ja samas jätkavad ikka sama asjaga iga päevvvvvvvvv
ja mu sõbrad kes ka on kusagil ära olnud tulevad tln tagasi ja siin on jälle samades ühiskonna normides ja piirides ja kammitsates. no misasi see selline on*?!
ma olen juuksuris käimisest sõltuvuses, sest igakord midagi hullu tehes annab see jõudu ja mõnusat vaprust juurde olla üle sellest sildistamise maaniast ;)
lahe soeng!!
Ja see eneseleidmise ja vabaduse teema t6i mulle peaaegu et pisarad silma kuna ma olen ise teismelisena elanud teiste j2rgi, tundes et ma pole iial piisavalt hea, ilus, et keegi ei armasta mind.... unustades et k6igepealt pead sa iseenast armastama 6ppima!! Kui sa yhel hetkel seda suudad, siis believe it or not suddenly world's a better place! Much better!
Ohhh, kuidas ma nii palju juba olen kirjutanud... Hahaha! Aga sinu siirusest, aususest ja sellest kui vapustavalt inispireeriv inimene sa oled v6ikski kirjutama j22da! Aaaahh, ma luban, et kui ma oma media degree k2tte saan siis esimene inimene kellega ma intevjuu teen oled Sina! Ma olen kindel, et selleks ajaks kui ma plaanin kuskile ajakirja t66le saada (*dreams*) oled Sa kindlasti m6ne suure moemaja creative director niiet pisike stoori ELLE's v6i Vogue's oleks v2ga kohane!!!!
Suur syda su pihta Roberta!!!! X
Maria
igaljuhul, väga lahe värv...nende extreemvärvidega on aint see jama et need kuluvad ruttu ja siis tuleb suht kole värv,seega peab tihti värvima ja see pole taas juustele nii hia...aga ikkagi...LAHE (Y)
Girl, you make an influence!
Sa oled Londonis kasvanud kõige võimsamaks, ja sa teed seda veel edasi, sest sa oled meeletult enesekindel ja väga tugev persoon.
Ja kui inimesed sinust räägivad, kaasa arvatud kahepalgelised isikud, siis see tähendab vaid seda, et sa oled ELUS. Sõna otseses mõttes.. nad kadestavad sind, sest oled niivõrd imeline inimene.
Ma imetlen sind, et sa nii avameelselt kirjutad ja soovin, et oleksin sinu moodi- sama julge ja avameelne.
Sinus on kõik isikuomadused, mida ühel maailmakuulsal disaineril vaja on.
Ja kellelgi ei ole õigust sulle ega mitte kellelegi teisele öelda, mis on õige ja mis vale. Iga inimene peab elutõed enda jaoks ise avastama.
Jätka samas vaimus, kallike!
Armastust ja õnne :)
L
Seekordne lugu on väga inspireeriv ja sa osakd õigeid sõnu leida! Tore lugeda, kui sa oled/hakkad leidma õiget iseennast ja saad piiridest vabaks. see on hea tunne! Inglismaa ongi vb sinu jaoks õige koht, Eesti - liiga väike ja konservatiivne.
Su uus juuksevärv on ka suuuurepärane. Sobib sulle ideaalselt, natuke kadedaks teeb isegi :)
Eneseleidmine on üks pikk ja raske teekond, aga kui lõpuks jõuab rännak sihtkohta, on tunne kirjeldamatu! Olen (kahjuks) korduvalt sel rajal olnud ning iga kord kui on jõutud lõppsihtmärgini, on enesetunne nii uhke, et võiks hakata maailma muutma! See ON võimas tunne!
Naudi seda hetke ja kogu inspiratsioonitulva! Sa oled vapustavalt soe ja siiras inimene, rääkimata metsikust talendist, ning oled totaalselt kogu selle õnne ära teeninud!
Kõige suuremat õnne ja edu Sulle!