Saturday, January 14, 2012

Words that don't come out easily+ lots of instagram/iphone photographs for sharing

Pane mängima:



 Läks aega, aga Londonisse ma siis lõpuks jõudsingi. Vahepeatusega Oslos- -15c, vana hea lennujaama radisson, lõputu filmikogu TV-boxis ning room service'i toidukuhjaga. See maailma-rändomim vahepeatus oligi see mida mulle ilmselt vaja oli, sest Londonisse jõudsin ma väga-väga unisena, kuid täiesti uue inimesena. okei, not really, aga you get my point. Jõudsin siis Londonisse, tundsin sooja tuult enda nahal ja päikest ning kraadiklaas näitas kerge +14kraadi. Ning 2 sekundit hiljem, out of nowhere, otsustasin, et just täna. praegu.kohe. on aeg kui ma peaksin ennast blondiks laskma bleachida. ja siis erk-erk, neoonroosaks värvida. Ma ei mõelnud sekunditki, ei kaalunud enda otsust ning ausalt öeldes, pole siiamaani viitsinud mõelda, kust kohast selline asi tulla üldse võis. Mul on üks sõber, kellele meeldib naljatada minu ning mu " ahh..fck it, i do what i want, whatever whatever, i only live once" suhtumise üle..haha. Well, the fact is, siiamaani olen ma siiski ennast tagasi hoidnud ning surunud mingitesse piiridesse ja normidesse, mis ma olin ise tekitanud enda jaoks ise.
Tallinnas oli hea. Oli lõbus.. oli okei. Aga see pani mind mingitesse piiridesse jälle, survestas. Raske on sõnadesse panna mida ma otseselt mõtlen..well, sest ma ei teadnud et ma nii tunnengi, enne kui ma tagasi londonnise jõudsin. London laseb mul olla mina ise, mitte kellegi teise, vaid iseenda jaoks. Laseb mul kasvada inimesena, käituda mõtlematult ja isekalt, olla täpselt nii igav ja kodune nohik kui ma tahan olla. Ma ei tea kuidas see võimalik on, aga Tallinn kasvas mul lõpuks üle pea. Kõikide nende inimeste, väljaskäimiste, kokkujooksmitega nende inimestega, keda nähes su süda rebeneb 100ks tükiks  uuesti..uuesti ja veel kord..uuesti..Ma pole harjunud omama nii palju vaba aega, pole harjunud omama mitte ühtegi kohustust..ma vajan seda pinget, seda stressi selleks et olla mina ise. Võrreldamatu ka võrratuna. Kordumatu ka korratuna. Ma tundsin, et ma ei saa tallinnas ei joonistada, sketchida ega ka kirjutada siia, teile. Sest olin kuidagi kõige selle sees, kõik tundus nii reaalne ja kirjeldades teile siia oma unistusi ja mälestusi, ei suudaks ma kunagi olla saladuslik, siis ei jääks mulle mitte midagi.
Aga ma õppisin enda kohta nii mõndagi. Möödas on aasta minu "suurest" official lahkuminekust ning siia maani on see superhot topic nii formspringis, vyous kui ka linna peal.. Mul puudub mingi häbi rääkides neil teemadel, sest tean, et kui mina ise ei räägi, siis räägivad kõik teised.. ja seda te olete teinud. Kogu see jama mis on minuni jõudnud sel teemal on kuidagi nii haiglane ja absurdne..et ma ei oska selle kohta midagi asjalikkku isegi öelda. In the end..mina ja tema oleme ainsad inimesed, kes teavad kuidas mis on, mis juhtus ja kes mida tundis ning see on ainus mis loeb. See detsember tõi minus lõpliku selguse ja südames head-aega ütlemise ning üldse mitte kurval, vihasel, halval toonil.. lihtsalt lõplik leppimine. Seepärast võtsingi ma selle teema ülesse siin..nii avalikult ja toorelt, et öelda.. ei. pigem paluda oma lugejaid, et kõik gossip-tüüpi küsimused jääksid küsimatta sel teemal. See on naguparanenud haaval oleva kärna mahakratsimise üritamine(mida väljendit?? haha) If you know what I mean. Muidugi, ma alati aitan ja ütlen enda soovituse kõigile, kes siiralt paluvad soovitust või abi sellistel teemadel ning arvavad et ma vb oskan aidata..aga see on teine teema.
Aasta aega tagasi, täpselt samal ajal arvasin ma, et mu elu on läbi. KÕIK. Ma veetsin nädalaid teki all magades ja filme vaadates ning kellegagi mitte rääkides, majast peaaegu mitte väljudes..pisarais. Nüüd  istun ma samamoodi teki all, uus seriaal vaatamisvalmis, aasta on möödas ja ma tunnen, et ma olen õnnelik. Üksinda,vaba,õnnelik. Ma ei karda rääkida neist teemadest,sest see on kõik nii inimlik ja puhas ja aus, et siin ei olegi midagi varjata. Samuti nagu ma ei karda öelda välja oma arvamust, olgu see siis kas positiivne või negatiivne..võtame kasvõi selle neetud Formspringi- mult küsitakse arvamusi KÕIGE kohta..kui mu tagasiside on positiivne, siis on rahu majas ja vaikus. Kui vastan täpselt sama ausalt ja vb natukene, teravalt või negatiivselt, ütlen et mulle keegi/miski ei meeldi- siis on 1000 isikut, kes võtavad ründava/kaitsva positsiooni ja mina olen vaenlane. Tuleb õppida selliste asjadega toime tulema. See on elu. Minu arust kohtab sellist täieliku siirust ja ausust liiga vähe meie ümber praegusel hetkel ning inimesed ei oska/taha olla ausad teiste ja isenedaga enam..Ma olenen emosionaalselt ainult iseendast ning see tundub nagu üks kõige paremaid asju praegusel hetkel üldse. Ma tunnen ennast inimesena tugevamana kui kunagi varem.
Ma olen aastaid üritanud meeldida inimestele- kuttidele, uutele tuttavatele, sõpradele, vanematele, ühiskonnale. Üritasin leida meeleheitlikult ennast suheldes võimalikult paljude inimestega, tehes võimalikult erinevaid asju, suheldes inimestega kes nö meie "ühiskonna" silmis on khuulid ja ilusad ja ägedad..kõike selleks, et avastada, et keegi teine ei saa defineerida mind ennast ja seda kes ma tegelikult olen. Selleks et teised saaksid sinust hästi arvata, pead sa ennast ise armastama rohkem kui kedagi teist maailmas. Ja siis on ikkagi inimesi, kes arvavad sust halvasti. This is life ning ega midagi ei olegi teha. Mul on kahju lihtsalt et selle arusaamiseni jõudmiseks olen ma raisanud nii palju aega püüdes olla sarnane kellegi või millegagi mis on äge ja khuul ja olla enda silmis teatud inimeste silmis nende seltskonna/sõpruse/läbisaamise vääriline. Now bebe is smarter and no crossing anymore u know.. iz cool by myself and not for others.
Olen leppinud iseenedaga sellisena nagu ma olen- not a-Miss-World-type of a beauty, not size 0, not supertanned, superhot sexbomb (haha).. I am what I am ning keeldun sobimast ja surumast ennast tänapäeva (Eesti) ühiskonna normidesse. See mis tundub üldsuse jaoks ilus ja hot olevat..seda ei saa nimetata isegi klassikaliseks iluks( ja klassikalist ilu ma juuumaldan), see on lihtsalt kuidagi nii võlts ja põhineb enda re-brandingul et olla nagu kõik teised..samal ajal kui teised teevad seda sama. See raamidesse surutud pooleldi võlts on minu silmis nii igav ja üksluine, omapära on tunduvalt ilusam.. Loodan, et mõistate. Ma ei värvinud juukseid selleks et olla kellegi silmis ilus.. veel enam- ma usun et paljude silmis on see kole. Ma ei teinud seda et olla "eriline"- ma usun, et ma kui ma ise arvan et ma olen piisavalt eriline iseenda jaoks..siis sellest piisab.Selleks et teised saaksid sulle tänava peal järgi vaadata, tuleb hoida endal pea püsti mööda kõndides :)

(iga kord kui kuulen uut live'i sellest lausest..mu heart melts. niiet here you go again.)


Ja siis on tulnud see arusaamatu..mitte kuulsus, vaid tuntus? Polnud vist ühtegi õhtut kui ma väljas ei käinud ja kedagi mu ligi ei astunud ega küsinud, et kas ma olen Roberta ja rääkinud minuga...maast ja ilmast. Või Stockmanni vetsus vara hommikul seda sama teinud :D Ma olen südamest tänulik teile mu lugejad, et te loete ja elate kaasa ning vastate samasuguse siiruse ja aususega, kui näete/tunnete mind ära kuskil, nagu mina siin, teiega, olen.  Aga siiski..ma olen üllatunud, meelitatud ja ei oska selle kõigaga midagi peale hakata. Ma usun, et enamus mu enda lapsepõlve/parimaid sõpru ei loe mu blogi või kui loevad, siis me pole kunagi sellest rääkinud ja ma pole kunagi välja lugenud kuskilt et nad sellest huvituks või sellega kursis oleks. Ja nii ongi parem, sest see tasand mil nad mind tunnevad ja teavad on palju isiklikum. Jah, wow, isegi kui pärast kõige seda on võimalik olla veel isiklikum. You think you know, but you have no idea :)
Mida ma üritan öelda on see, et ma olen loobunud lõputust eneseleidmisest ning soovitan seda teilgi teha. Tähtis ei olegi eneseleidmine vaid see teekond ja seda tuleb nautida, riskida, lasta asjadel minna, mitte üle mõelda..sest kui mitte praegu, siis millal veel? Kui ma olin 15 ja pidin otsustama kas tulen ära, siis mõtlesin ka nii..miks mitte praegu? Mis mind siin tagasi hoiab, mis pärast läinud on? Langevarjuga mitme km kõrguselt lennukist alla hüpates mõtlesin sama. Kui ma praegu  pead plaatinablondiks ei värvi ja kohe pärast seda neoonroosaks..siis millal veel? Mis mul kaotada on? Enamus ei tee palju asju sest kardavad, et kukuvad läbi, et peavad tagasi pöörduma, et juuksevärv neile ei sobi :D Name it. Mina enam ei karda, ärge teie kartke ka. Ma ei teinud sel aastavahetusel mingeid võimatuid lubadusi( a la söön tervislikult KOGUAEG, jooksen iga päev 15km, magan iga päev vähemalt 8 tundi jnejne)..aga täna mööda erinevaid Vintage poode joostes(kooliprojekt), Brick lane'l Fika's lõunatades, Shoreditch Studiost ja 1185studiost läbi joostes samal ajal megasuperrõõmus soundtrack kõrvus..kind of otsustasin et this is it. This is how I wanna roll. Mõtlematult, hooletult, riskilembelisena, iseseisvana ning loodetavasti õnnelikuna.. sest kui mitte praegu siis millal veel, eksole?

1185Studios Shoreditch

 Jaajaaaa.. ei jaksa enam formspringi iga küsimuse peale pilte üks haaval le juustest lisada..niiet here you go..kuhjaga odavaid vastikuid iphone pilte..jess.win. Üks mu hea sõber ütles, et see lisab mulle puuduva "ülbuse".. aga küsimus on- a hit or a miss it is?


 Going in for Vintage

 My mom said I could be anyone..so I became Pink Vintage Princess haha



 Oslo. Ilmselt kõige paremini, kiiremini toimiv lennujaam kus ma olnud olen+ kõige sõbralikum staff
 Big city lights


 aww..cutest ever real estate agency. Black-katz


 Oslo+filmid+voodi+uni+toit
 viimane lumi
 bebe knows how to say something really sweet+not helpful at all
 titega õues:)))
 edit
 le diamonds $$$$$$$
 tavaline koperdis haha
 1.jaanuari pannkoogid
 sweetest company

 kädi+aleks



 alina

 edit wearin mcqueen+my own design dress, alina wearin oksana tandit
 talvemõnud
 redberry studios

 alexandra
 sawa ja vana hea mcdonalds+titeeine
 raske elu Jenniga


 bday sketch


 redberry
 tln

 
cabaret rhizome +preparty
 not-so-pre-party

 grind küpsisekook+cheezecakez
 my beautiful+smart Joh
 Lishka
 roosa+tited
 Kishka
 hide n seek
 kuidas käitud?

39 comments:

L said...

Roberta, Sa peaksid hoopis eneseabiraamatuid kirjutama hakkama või mingit kolumni elust enesest:) Päriselt! Sa kirjutad alati nii hästi ja mõnusalt:) Ja tahaks nagu midagi veel Sulle öelda..aga lihtsalt ei jätku sõnu praegu!!♥

Roberta E. said...

oii enne ma peaksin enda mõtted ja olemuse peas paika saama et sellist asja teha ahaha:)) aga samas, ega siis mul ei oleks millestki kirjutada ka enam ju! aitäh sulle armas! headööd <3

Eneli said...

Suurepärane! Lihtsalt suurepärane! Lisaks väga heale mõtteväljendusele ka sobivat meeleolu loovad pildid.

Anonymous said...

Seda postitust oli väga mõnus lugeda kuna tundsin ka ennast selles postituses ära.Ma alles otsin seda nö õiget mina.Kuna ma ka alati proovin inimestele meeldida, et keegi ei räägiks minust halvasti jne, aga olen aru saanud, et kui ei armasta ennast, siis ei armasta ka teisi.:)
Su postitused annavad alati mulle positiivset energiat, mis paneb mind asjade nimel rohkem pingutama, vaeva nägema ja aksepterima end sellisena nagu ma olen.
Sooovin sulle hästihästi palju kordaminekuid, rõõmu ja õnnelikke hetki.

Sinu Kallis lugeja:)

HEL said...

sekundeerin samuti eelmist kommenteerijat. mul on südamest hea meel, et sa oskad nii paljudele anda mingit rõõmu või kergendust oma lihtsate pikkade kirjutistega :)(mis ma arvan, et ma pole ainuke, kes sooviks et neid tuleks tihedamini.. a samas siis võibolla nad ei mõjuks ka niimoodi, et keset lugemist on pisard silmis??) igal juhul. mis ma tahtsingi öelda, on see, et mul on supersuper hea meel, et meie generatsioonil on aegapisi tekkinud selline role model, nagu sina oled :)

Anonymous said...

Vähe sellest et sa oled meeletult ilus,... siis mul on nii hea meel et sa oled väga õnnelik ja teed ka kõik blogilugejad õnnelikuks. Nii meeldis see postitus!

LET HER SPEAK said...

Ma olen üks selliseid, kes ei viitsi KUNAGI lugeda pikki postitus. sinu omad loen alati läbi, sest ma tunnen kuidas ma saan midagi nendest. tänane postitus, täpsemalt eneseleidmisest, on täpselt see, mille ma ise läbi elasin mõni kuu tagasi ja enne seda ma tundsin, et ma pean ka meeldima inimestele but no more.
Mida ma tahan õelda ongi see, et do what ever, as long as your happy :)

E. said...

Hei R!
Pean liituma kõigi eelnevate heade sõnadega. Midagi paremat ja õigemat laupäevahommikul kohvi kõrvale lugeda oleks patt tahta! See oli nii vajalik lihtsalt. Eile õhtul-reede õhtul- ma tundsin,et kõik mu sõbrad on väljas ja boyfriend on ka peol ja mina jõudsin töölt koju südaöösel ja hakkasin uurimustööd kirjutama. Aga Sinu postitust lugedes sain ma aru, et pole tähtis, mida teised teevad-oluline olen siiski mina ise ju! Juhuslikult esmaspäeval värvisin ma juuksed blondist kastanivärvi ja mu boyfriendi ema oleks peaaegu infarkti saanud:D Aga ma mõtlesin sama-Millal siis veel? We only live once. Seega veelkord! Aitäh selle suurepärase postituse eest!

Britta said...

Nii-nii meeldis see postitus :) panin Lana Del Rey laulu mängima ja aina lugesin. Mõtlen praegu ise ka juuste värvimisele, et tahaks midagi veits hullu teha, natuke põen küll, aga kuna siis veel..?!
Inspireerid!

Anonymous said...

Aitäh Roberta! Sa süstid mulle lootust, et next year this time olen ma ka saanud oma eksist üle, kuigi praegult tundub see võimatu. Sa oled väga ilus inimene!

Anonymous said...

See on esimest korda kui ma netikommentaari kirjutan :D, aga tõesti ülimalt inspireeriv inimene oled. Veidi aega tagasi pidin ühe suure otsuse tegema ja tänu sinu blogi lugemisele olin piisavalt motiveeritud, et suutsin valida raskema (kuid õigema ja ilmselgelt parema) suuna. Aitäh sulle, et kirjutad just nii nagu seda teed! :)Soovin sulle kõike kõige parimat.

Mari said...

VAU! Väga hea lugemine+väga ägedad võrdlused. Sa oled imeline Roberta.

Anonymous said...

Aitäh sulle selle postituse eest, mida ma juhtusin just õigel ajal lugema.. see on nagu vau. kõik need mõtted, mis mul peas on keerelnud on sinu poolt kuidagi lihtsalt ja selgelt kirja pandud. super postitus tõesti. jõudu ja jaksu!

Roberta E. said...

@Eneli- aitäh sulle:) tavaliselt on rohkem kurjasid sõnu olnud piltide koha pealt- et miks ma korraliku kaameraga pildistada ei viitsi:) but its all good! aitähhhh
Anonüümne- Ma usun,et ükski lugeja/kommenteerija reaalselt ei oska ette ka kujutada, kui väga mind ennast pushivad sellised kommentaarid ja tagasiside.. see kui väga mul on enda lugejatega vedanud, kui mõistlikud ja targad ja arutlevad te olete on uskumatu:)Kui palju eksisteerib blogisid kus lugejad loobivad rumalaid sõnu mõtlemattta... aga õnneks mitte siin. Aitäh sulle ja usun, et iseenda aksepteerimine on pool võitu ning kindlasti saad sellega hakkama:)

@HEL-hea meelega kirjutaksin tihedamalt, aga nagu ma formspringis kellelegi mainisin- ma tahaksin kirjutada rohkem, aga sellel on mitu AGA.. esiteks ajapuudus, sest sellise asja kirjutamine võtab aega..teiseks see, et päris iga päev enda hinge ja mõtteid tervele maailmale avalikult esitleda on emotsionaalselt mulle endale väga raske ning kolmandaks, ma mõtlen palju rumalaid mõtteid ka kindlasti..niiet vahel on hea kui saan filtreerida neid ja siis ainult tarkadest kirjutada:)
eeskuju oleks öelda liiga palju ja seda ma päris olla ei tahaks, sest ka mina teen vigu ja lollusi millest keegi eeskuju võtma ei peaks..võibolla õppima küll:) aitäh sulle!

Anonüümne2- aitäh hea inimene.. õnn nakatab eksole:)

Roberta E. said...

@Let her speak &
@ E- uskumatu kui palju leidub inimesi kes samu asju läbi elavad/mõtlevad..aga see ju ühendabki. jällegi ütlen, et nii kahju et nii vähesed julgevad välja öelda asju :) mulle on ka niii hea üllatus lugeda neid kommentaare..tekitavad hea tuju ja meelestavad mind rõõmsaks ja õnnelikuks olema tänase päeva jooksul.aitäh armsad:)

@Britta- muidugi! do it..go for it! kõigest juuksed--alati saab üle värvida, alati kasvavad tagasi.

@Anonüümne- igav kurb vanamuti jutt, aga alati tuleb uus ja parem(kui mulle keegi seda eelmine aasta rääkis, siis oleksin tahtnud sellele inimesele kallale minna nii nõmeda jutu peale, aga well--here i am sama jutuga:D) soovin sulle kõike paremat ning seda et uus ja veelveelkõige parem tuleks sinu teele varsti!

Anonüümne- haha... ma tunnen ennast väga...erilisena:D loodan, et sõnad ei läinud tuulde ning tänan sind su aususe eest. raske teekond teeb sinust tugevama inimese:)

@Mari- aitäh sulle.. teie teete mu palju imelisemaks kui ma seda olen :)

Anonymous said...

mina tundsin ka end ära! see eneseleidmine või vabadus saabus samuti siis kui suure lahkumineku üle elasin ja lõpuks VABA iseseisev ja hoolimatu kõigist arvamustest ja piiridest sain olla... niiii hea tunne !

Ja teiseks tahtsin öelda, et KÕIK tunnevad siin Eestis seda mingit piiride ja kastidessetoppimise ja sildistamise ahistavat värki ja samas jätkavad ikka sama asjaga iga päevvvvvvvvv

ja mu sõbrad kes ka on kusagil ära olnud tulevad tln tagasi ja siin on jälle samades ühiskonna normides ja piirides ja kammitsates. no misasi see selline on*?!

ma olen juuksuris käimisest sõltuvuses, sest igakord midagi hullu tehes annab see jõudu ja mõnusat vaprust juurde olla üle sellest sildistamise maaniast ;)

lahe soeng!!

White Rabbit said...

YOU are such a great person!

Anonymous said...

Oh ohhhh ohh! Tryin to find the words but can't.. Sa oled kindlasti yks inspireerivamaid inimesi keda ma tean. Nagu siin keegi ylevalpool ytles, role model/idol.. U can be it all babe! Ma ise avastasin Su blogi s6branna oma kaudu umbes 2 aastat tagasi ja thank god for that!!! Ma ei liialda kui ytlen, et Sinu UK elust lugemine andis tol korral mulle selle vajaliku viimase t6uke - that's where I wanna be too!!! Nyyd kaks aastat hiljem ma siin olengi, istun oma ylikooli library's ja loen Su imearmast postitust selle asemel et Esmasp2evaseks eksmiks 6ppida hahaha!!! Iga Su s6na tundub nagu k2iks ka minu kohta, sa kohe oskad puudutada... k6ik see mida Sa tunned Eestist Inglismaale tagasi tulles on t2pselt sama mida ma isegi tunnen - Tallinna gosspip, dramad, valed ja sinu pihta n2puga n2itamine. Keegi leiab alati midagi mille kallal viriseda ja maha teha. Inglismaal seda pole. Teed mida tahad, oled kes sa ise tahad. Siin on tunne et only sky's the limit!

Ja see eneseleidmise ja vabaduse teema t6i mulle peaaegu et pisarad silma kuna ma olen ise teismelisena elanud teiste j2rgi, tundes et ma pole iial piisavalt hea, ilus, et keegi ei armasta mind.... unustades et k6igepealt pead sa iseenast armastama 6ppima!! Kui sa yhel hetkel seda suudad, siis believe it or not suddenly world's a better place! Much better!

Ohhh, kuidas ma nii palju juba olen kirjutanud... Hahaha! Aga sinu siirusest, aususest ja sellest kui vapustavalt inispireeriv inimene sa oled v6ikski kirjutama j22da! Aaaahh, ma luban, et kui ma oma media degree k2tte saan siis esimene inimene kellega ma intevjuu teen oled Sina! Ma olen kindel, et selleks ajaks kui ma plaanin kuskile ajakirja t66le saada (*dreams*) oled Sa kindlasti m6ne suure moemaja creative director niiet pisike stoori ELLE's v6i Vogue's oleks v2ga kohane!!!!

Suur syda su pihta Roberta!!!! X

Maria

VäikeHipi said...

nii,su juustest: väga ilus oled roosadega ja see on iga inimese oma asi mida ta millestki arvab. mul endal on olnud roosad,sinised,rohelised,kollased,punased ja mustad juuksed.hetkel olen täitsa valge :) plaan on aga taas siniseks värvida :)
igaljuhul, väga lahe värv...nende extreemvärvidega on aint see jama et need kuluvad ruttu ja siis tuleb suht kole värv,seega peab tihti värvima ja see pole taas juustele nii hia...aga ikkagi...LAHE (Y)

Anonymous said...

Mul ei jätku enam sõnu. Sinu siirus on vaimustav ning su empaatilisus imetlusväärne. Ma olen sinuga üevanune ning olen jõudmas umbes samasse punkti, millest su postitus rääkis. See lugu pani mind ülihästi tundma ning annab aina jõudu ja enesekindlust juurde. Ma arvan, et selliseid mõtteid mõtlevad küll paljud, aga tegudeni jõutakse vähe. Kui ma üldse teeks mõne uue aasta soovi nüüd siin ja kohe, siis see oleks: ma julgen öelda ja mõelda valjult neid samu asju. Küll oma võtmes.

Girl, you make an influence!

Elisabeth said...

See postitus oli üks mu elu parimaid, mida ma olen lugenud blogidest. Sul on awesome ideed. Ja su roosad juuksed on niiiiiii prettty!!!! Ja ma peaks veel mainima, et su muusika mida sa kuulad on vägaväga hea! :)

Peremees said...

Vahel satun su blogi lugema ja alati on tegu mingi suurepärase kirjatükiga!

Sannu said...

V6rratult ilus on su uus juuksev2rv ja loomulikult v2ga m6nus postitus :) super isiksus oled !

Anonymous said...

Roberta, sa ilmselt ei kujuta ettegi kui väga ma sind jumaldan. Ja kindlasti teevad seda ka kõik sinu followerid.

Sa oled Londonis kasvanud kõige võimsamaks, ja sa teed seda veel edasi, sest sa oled meeletult enesekindel ja väga tugev persoon.
Ja kui inimesed sinust räägivad, kaasa arvatud kahepalgelised isikud, siis see tähendab vaid seda, et sa oled ELUS. Sõna otseses mõttes.. nad kadestavad sind, sest oled niivõrd imeline inimene.
Ma imetlen sind, et sa nii avameelselt kirjutad ja soovin, et oleksin sinu moodi- sama julge ja avameelne.
Sinus on kõik isikuomadused, mida ühel maailmakuulsal disaineril vaja on.
Ja kellelgi ei ole õigust sulle ega mitte kellelegi teisele öelda, mis on õige ja mis vale. Iga inimene peab elutõed enda jaoks ise avastama.

Jätka samas vaimus, kallike!
Armastust ja õnne :)
L

Mery-Kristi said...

See juuksevärv muudab sind heas mõttes seksikaks ja väga naiselikuks. Hot as hell !

Anonymous said...

Nii nagu RuPaul ütleb: " If you don't love yourself, how in the world are you gonna love someone else!"

Anonymous said...

Olen ka hakanud jälgima su blogi tükk aega tagasi ja enam ei mäletagi, kust ma selle leidsin. Aga olen ta Bookmarksidesse ära salvestanud ja ikka-jälle on siit leida head lugemist:)
Seekordne lugu on väga inspireeriv ja sa osakd õigeid sõnu leida! Tore lugeda, kui sa oled/hakkad leidma õiget iseennast ja saad piiridest vabaks. see on hea tunne! Inglismaa ongi vb sinu jaoks õige koht, Eesti - liiga väike ja konservatiivne.

Anonymous said...

Aitäh! :)

Kats said...

Täpselt see mida vajasin:) Mul endal ka nii-ii keeruline aeg praegust ja tunnen, et olen sada korda ennast juba leidnud, aga ikka ja jlle lähen kaduma.. Väga hea oli lugeda. Tahaks veel... Kohe. Tahaks Sinusuguse inimesega praegust rääkida ma arvan.. Rahustav ja hea oli. Aitäh:)

Sandra said...
This comment has been removed by the author.
Karoliine said...

SUPER postitus. Väga relevant hetkel minu jaoks ja tõsiselt hea oli seda lugeda, just ka seda osa, kus sa julgesid siiralt kirjutada, mida tegid/tundsid aasta aega tagasi.
Su uus juuksevärv on ka suuuurepärane. Sobib sulle ideaalselt, natuke kadedaks teeb isegi :)

Anonymous said...

Tahtsin öelda ainult seda, et nende "Eesti normide" suhtes on Sul täielik õigus ehk siin ei saa olla nii nagu tahaks, sest koguaeg on kuskil keegi ja/või miski, mis sunnib (võib-olla pole kõige "õigem" sõna, aga ei leia ka paremat hetkel) tegema asju nii või teisiti. "Aga see pani mind mingitesse piiridesse jälle, survestas. Raske on sõnadesse panna mida ma otseselt mõtlen..well, sest ma ei teadnud et ma nii tunnengi, enne kui ma tagasi londonnise jõudsin. London laseb mul olla mina ise, mitte kellegi teise, vaid iseenda jaoks." Mida aeg edasi, seda rohkem mulle tundub, et igalpool mujal saabki olla mina ise, aga mitte Eestis. Ja see on jamps!

Anonymous said...

100 % hit!!!

Anu said...

Nõustun 100% hit! Mul oleks peale sellist muutust ilmselt pikka aega hommikul peegli ees kerge šokk:D Mõnus lugemine oli, selline üldse mitte, et ma nüüd pean selle läbi lugema et kursis olla, vaid just selline istud kohvi käes ja naudid kellegi teise mõttelendu :)

Kelen said...

Ma ei loe blogisid ega kommenteeri netis pea kunagi midagi. Aga ometi olen end siia unustanud korduvalt. Ja nüüd ka kommenteerin. Põhjusega.
Eneseleidmine on üks pikk ja raske teekond, aga kui lõpuks jõuab rännak sihtkohta, on tunne kirjeldamatu! Olen (kahjuks) korduvalt sel rajal olnud ning iga kord kui on jõutud lõppsihtmärgini, on enesetunne nii uhke, et võiks hakata maailma muutma! See ON võimas tunne!
Naudi seda hetke ja kogu inspiratsioonitulva! Sa oled vapustavalt soe ja siiras inimene, rääkimata metsikust talendist, ning oled totaalselt kogu selle õnne ära teeninud!

Kõige suuremat õnne ja edu Sulle!

Anonymous said...

Jää iseendaks, sest nii on igaüks parim :)

Anonymous said...

Lugesin täna üht 60ndatel kirjutatud head raamatut ( Eeesti autorid) ning seal oli lause Inglismaa kohta " Siin maal austatakse individuaalsust." Selle lausega tulid kohe sina meelde ja ma tahtsin seda sulle öelda. Mõtle juba 60ndatel nähti seda.

Anonymous said...

http://www.glam.com/iframe/blueisinfashionthisyear/inspiration-winter-knits/ vaata kes siin on :)

Anonymous said...

Oleks vaid sinusuguseid inimesi maailmas rohkem! Respect