ehk siis mu telefoni mega PAINT programm ja tervituspilt.eheh
Seda postitust kirjutades(vähemalt seda alustades) istun ma Gatwick lennujaama lõuna Terminalis, teisel korrusel nurgas asuva Pret a Mangeri diivanil. Läptopi akust on mul alles 32% mis ei ole üldsegi palju(arvestades minu sisetunnet mis lubab pikka blogipostitust) ning siit saabki alguse esimene probleem. Koht on tiptop, diivanid mugavad, lende näitav ekraan on olemas, teenindus on OK, inimesed pole lärmakad ja toit on päris okei.(tähendab..ehk siis väileivad on päris okei, sest muud nad väga siin ei paku)KUID kahjuks puuduvad pistikud. Täiesti. Okei 1 vb on, aga nagu ma olen avastanud on siin minusuguseid veelgi, ehk siis tavaliselt joostakse selle pistiku nimel end surnuks ka kui vaja. Minusuguste all ma mõtlen neid inimesi kes automaatselt lennujaama astudes tulevad kohe siia ja võtavad sisse oma tavapärase koha ja hakkavad tegelma tähtsate ja vähemtähtsate asjadega. Ja nüüd te mõtlete, et issand kas ta siis mööda poode ei käigi? No cmon, kui ma istun siin lennujaamas umbes iga 2 nädala tagant vähemalt 2 tundi, siis enam ei jaksa samu kaupu ikka passida. KG poes ilmselgelt olen ma oma nägu ja kui sinna üle ühe lennujaama külastuskorra sisse astun, naeratakse mulle rõõmsalt vastu ja öeldakse „oi näed, jälle sina!“ ning tuuakse välja kaup mis nende arust mulle meeldib/meeldiks. Igaljuhul tavaliselt jooksen ma siia pistikuvabasse söögikohta, võtan oma võileiva või koogi(rasvasest peekoni club sandwichist on saanud avokaado-kana sandwich..mis tervislik areng aastaga!) kui gate avamise aeg hakkab lähenema jooksen ruttu kõrvalasuvasse ajakirja/raamatu poodi, võtan mõnusa koguse kollast ajakirjandust ja veel mõnusama koguse disaini/moe ajakirjandust ja liigun alla( tänane kindel to do: Johh’ile ajakirju..roberta palun ära unusta!!!)..hüppan läbi dutty freest(kohustuslik käik), ostan mõne Benefit’i meigitoote(et süda ikka rahul oleks) ja kappan värava poole. Rutiin. Kurb, ma tean.(aku:29%) igaljuhul vasakul käel istub neiu keda ma justkui teaks. Blond, pärlkõrvarõngastega..ma vean kihla et ta on eestlane! Kui ta peaks ilmuma tallinna gate(nimelt sõidan ma täna üle 7 kuu otselennuga..eelmine kord kui see juhtus, olin lennukis mina, üks keskealine paar ja umbes 50 sõdurit..ma detailidesse ei laskuks:D)
Vahepeal olles infotu ja netitu kaheks päevaks, suutis mu meilboxi maanduda mõnigi põnev kiri, teemal mida ma võiks veel siin blogis teha või näidata. Minu enda disaini/kunsti staffi veits rohkem, mitte ainult sketchbook’id edc. ehk siis ma ausalt üritan. lähitulevikus.
Kuna inglise kunsti/disaini haridussüsteem on juba selline nagu ta on, ning arvab et kui sul super idee on peas mida teha, siis sa kohe kindlasti ei tohiks seda kohe tegema hakata! Ohei..sa peaksid tegema lehekülgede viisi joonistusi ja ajurännaku kaarte, katsetama üks kord ühtesid asju, teine kord teisi asju ja kopeerima teisi kunstnike ja siis veel kopeerima, kirjutama essee, otsustama et kõik mida sa enne tegid on täiesti vale ja mõtetu ning ALLES SIIS JÕUDMA LÕPPTOODANGUNI. Ehk siis ma ei saa alustada kohe oma screen printingu final piecega 3m x 2 m’sel lõuendil, ma pean katsetama igast jama(okok tegelt pole jama) teiste tehnikatega jne. Ehk siis piltidel oelvad teksad on minu Further Development(ehk siis jätk juba ühele developmendile, aga ohei ega see ei ole ju piisav!!!:D) Teksadeks on teksad nagu ikk ning tehnikaks on screenprinting. Piltideks on minu ema/vanaema lapsepõlve/nooruse pildid..mis on arvutisse sisse skännitud, ära photoshopitud ja sisse zoomitud, välja printitud, neist screen printingu negatiiv tehtud ja siis teksadele pressitud. Värviks on väga väga kvaliteetne akrüül, screen printingu spets pasta(mille nime ma AUSALT ei tea) ja veel mingi keemiline vedelik(mille nime ma peast tean veel vähem), mis muudab akrüüli sobivaks kanga peale tegemise jaoks ka
Ilmselt osa selle „furter developmendi“na teen ma veel tsärke ja kleite(prindil kangale ja siis õmblen), kuid seda nädal-kahe pärast kui eestist UK’sse tagasi jõan.
Ahja..asi mis mul nii kaua juba hingel on olnud..kallis mass..valgendatud/pleegitatud teksad on auttttttt. Ja latexx. Hahaha..okei see oli vast liiga otsekohene ja kuri, eks? Võinoh, olgu, arutleme siis millal mingi asi nö AUT on? Mingi khuul moedisaniner loob mingi moodi..nagu suured õlad, lateks retuusid, valgendatud teksad.. hinnad on laes ja tooted müügil ainult neil. Järgmine hooaeg teevad veits odavamad brändid a la Miss Sixty ja vb Zara enda versiooni sellest moest. Lateksretuusid aj valgendatud teksad tulevad müüki ka seal. Selleks ajaks on originaaldisainer need asjad sale pannud ja mõtleb välja uut kollektsiooni. Veel üks hooaeg hiljem laseb välja Seppäla või siis UK mõistes Primark ja New Look välja oma versiooni neist asjadest. Ning originaaldisaner on need asjad juba enda poelettidelt ära võtnud ja poest laiutab ja naeratab vastu uus kollektsioon. Vot siis on need lateksretuusid ja valgendatud teksad moest läinud. Kui see kõik jõuab massidesse, tooted kaotavad oma ilu ja neid vaadates sa unustasid mis pärast kõik ohhetasid-ja-ahhetasid nähes originaal kollektsiooni esimest korda. Kallikesed, ärge palun minge kaasa selle pool-rämpsuga mida poed pakuvad kolm hooaega hiljem..olge originaalsed..mõelge, tehke, nuputage ise! (näiteks mina valgendasin esimesed teksad olles 14...ja need ei olnud isegi minu omad, vaid hoopis Ron’i. Tulemus oli nii hea, et kui aus olla, siis pärast seda eismest korda pole ma nii rahul ühegi valgendustulemusega olnud. Kurb aga tõsi on see, et nee teksad lebavad endiselt mu vana maja garderoobi riiulik ja ron pole neid kätte saanud.. vabandan kallis!)
Kogu see eelnev jutt ei kehti nende iniemste kohta kellel on oma isiklik stiil, maitseharjumus. Kui sa oled terve elu lateksit kandnud ja tie dyed teinud oma riietele, siis davai! Lase käia! Thumbs up!:)
ok .time to go! sest ekaanil jookseb kiri " tallinn- boarding started"
Vahepeal olles infotu ja netitu kaheks päevaks, suutis mu meilboxi maanduda mõnigi põnev kiri, teemal mida ma võiks veel siin blogis teha või näidata. Minu enda disaini/kunsti staffi veits rohkem, mitte ainult sketchbook’id edc. ehk siis ma ausalt üritan. lähitulevikus.
Kuna inglise kunsti/disaini haridussüsteem on juba selline nagu ta on, ning arvab et kui sul super idee on peas mida teha, siis sa kohe kindlasti ei tohiks seda kohe tegema hakata! Ohei..sa peaksid tegema lehekülgede viisi joonistusi ja ajurännaku kaarte, katsetama üks kord ühtesid asju, teine kord teisi asju ja kopeerima teisi kunstnike ja siis veel kopeerima, kirjutama essee, otsustama et kõik mida sa enne tegid on täiesti vale ja mõtetu ning ALLES SIIS JÕUDMA LÕPPTOODANGUNI. Ehk siis ma ei saa alustada kohe oma screen printingu final piecega 3m x 2 m’sel lõuendil, ma pean katsetama igast jama(okok tegelt pole jama) teiste tehnikatega jne. Ehk siis piltidel oelvad teksad on minu Further Development(ehk siis jätk juba ühele developmendile, aga ohei ega see ei ole ju piisav!!!:D) Teksadeks on teksad nagu ikk ning tehnikaks on screenprinting. Piltideks on minu ema/vanaema lapsepõlve/nooruse pildid..mis on arvutisse sisse skännitud, ära photoshopitud ja sisse zoomitud, välja printitud, neist screen printingu negatiiv tehtud ja siis teksadele pressitud. Värviks on väga väga kvaliteetne akrüül, screen printingu spets pasta(mille nime ma AUSALT ei tea) ja veel mingi keemiline vedelik(mille nime ma peast tean veel vähem), mis muudab akrüüli sobivaks kanga peale tegemise jaoks ka
Ilmselt osa selle „furter developmendi“na teen ma veel tsärke ja kleite(prindil kangale ja siis õmblen), kuid seda nädal-kahe pärast kui eestist UK’sse tagasi jõan.
Ahja..asi mis mul nii kaua juba hingel on olnud..kallis mass..valgendatud/pleegitatud teksad on auttttttt. Ja latexx. Hahaha..okei see oli vast liiga otsekohene ja kuri, eks? Võinoh, olgu, arutleme siis millal mingi asi nö AUT on? Mingi khuul moedisaniner loob mingi moodi..nagu suured õlad, lateks retuusid, valgendatud teksad.. hinnad on laes ja tooted müügil ainult neil. Järgmine hooaeg teevad veits odavamad brändid a la Miss Sixty ja vb Zara enda versiooni sellest moest. Lateksretuusid aj valgendatud teksad tulevad müüki ka seal. Selleks ajaks on originaaldisainer need asjad sale pannud ja mõtleb välja uut kollektsiooni. Veel üks hooaeg hiljem laseb välja Seppäla või siis UK mõistes Primark ja New Look välja oma versiooni neist asjadest. Ning originaaldisaner on need asjad juba enda poelettidelt ära võtnud ja poest laiutab ja naeratab vastu uus kollektsioon. Vot siis on need lateksretuusid ja valgendatud teksad moest läinud. Kui see kõik jõuab massidesse, tooted kaotavad oma ilu ja neid vaadates sa unustasid mis pärast kõik ohhetasid-ja-ahhetasid nähes originaal kollektsiooni esimest korda. Kallikesed, ärge palun minge kaasa selle pool-rämpsuga mida poed pakuvad kolm hooaega hiljem..olge originaalsed..mõelge, tehke, nuputage ise! (näiteks mina valgendasin esimesed teksad olles 14...ja need ei olnud isegi minu omad, vaid hoopis Ron’i. Tulemus oli nii hea, et kui aus olla, siis pärast seda eismest korda pole ma nii rahul ühegi valgendustulemusega olnud. Kurb aga tõsi on see, et nee teksad lebavad endiselt mu vana maja garderoobi riiulik ja ron pole neid kätte saanud.. vabandan kallis!)
Kogu see eelnev jutt ei kehti nende iniemste kohta kellel on oma isiklik stiil, maitseharjumus. Kui sa oled terve elu lateksit kandnud ja tie dyed teinud oma riietele, siis davai! Lase käia! Thumbs up!:)
ok .time to go! sest ekaanil jookseb kiri " tallinn- boarding started"
dark barbie and proud of it! brainlessssssssssssssssss
Comments