uuesti lennujaamadest ja vahepealsest elust
Umbes täpselt seitse nädalat(sest kolm nädalat tagasi olin ma heatrow 3ndas aka india terminalis) hiljem istun ma taas siin samas Pret a Mangeri, mitte diivanil, vaid tugitoolis ja näsin seda samat kana-avokaado võileibva ja joon lattet ning analüüsin inimesi. Minu vana koha diivani peal on ära võtnud keskealine naine, punase salli ja musta pintsakuga. Närib nätsu, loeb raamatut ja teeb märkmeid väga usinalt. Swine flu suurim vaenlane- hand gel laual. Taustaks mängib Jingle Bells 40ndate aastate versioon. Tuju, meeleolu ja hingeseisund on päris naljakas. Esiteks selle pärast et ma olen VEITS haige olnud viimane nädal aega. Väike armas veremürgitus(no worries. Ma olen siiani elus ning see ei nakka mitte mingit pidi)
Otsustas külastada minu keha ja vaimu ja tervist. Välja kirjutati mulle 5 erinevat armsat antibioooootikumi(millest 2te kasutatakse vahest ka unerohuna..ja eee üks tablett päevas paneb ka kõige mitteunisema inimese magama) Pole siis imet et kui ma pidin 5te tabletti võtma neli korda päevas, magasin ma nagu väikee beeebi. KUUS PÄEVA järjest. Võinoh, esmasp olin ma 24st tunnist ärkvel 4 tundi. Teisipäeval 3 tundi, kolmapäeval neli ja pool tundi ning täna magasin ma lõunani. Läksin rongi peale.Magasin rongis. Olen hetkel lennujaamas(ei maga ja joon kanget kohvi) ning kavatsen magada lennukis ja koju jõudes:D Ehk sis ma olen reaalselt ülesse ärganud viimasel nädalal a) et süüa b) et võtta veel rohte(millest pooled on unerohud:D) great!
Muidu on minu hing ja vaim väga õnnelik ja rahul, sest käes on tõtõtõtõtõõõ jõuluaeg(ma olen täielik jõulufriik) ja seekoord koju sõites jään ma koju kuuks ajaks!!! Tagasi uk’ssse 11 jaanuar.
Ning teha on mul muidugi väga palju. Vägaväga palju maalimist, joonistamist, research, rõveidid esseesid ja palju muud meeldivat. Aga aega on paljuuu ehk siis ma veel väga ei muretse. Sest viimased kolm nädalat pole ma teinud muud kui muretsenud, miljonit erinevat näitust külastanud, oma courseworke lõpetanud, essseeesid kirjutanud ja ülikooli pabereid laiali saatnud
Otsustas külastada minu keha ja vaimu ja tervist. Välja kirjutati mulle 5 erinevat armsat antibioooootikumi(millest 2te kasutatakse vahest ka unerohuna..ja eee üks tablett päevas paneb ka kõige mitteunisema inimese magama) Pole siis imet et kui ma pidin 5te tabletti võtma neli korda päevas, magasin ma nagu väikee beeebi. KUUS PÄEVA järjest. Võinoh, esmasp olin ma 24st tunnist ärkvel 4 tundi. Teisipäeval 3 tundi, kolmapäeval neli ja pool tundi ning täna magasin ma lõunani. Läksin rongi peale.Magasin rongis. Olen hetkel lennujaamas(ei maga ja joon kanget kohvi) ning kavatsen magada lennukis ja koju jõudes:D Ehk sis ma olen reaalselt ülesse ärganud viimasel nädalal a) et süüa b) et võtta veel rohte(millest pooled on unerohud:D) great!
Muidu on minu hing ja vaim väga õnnelik ja rahul, sest käes on tõtõtõtõtõõõ jõuluaeg(ma olen täielik jõulufriik) ja seekoord koju sõites jään ma koju kuuks ajaks!!! Tagasi uk’ssse 11 jaanuar.
Ning teha on mul muidugi väga palju. Vägaväga palju maalimist, joonistamist, research, rõveidid esseesid ja palju muud meeldivat. Aga aega on paljuuu ehk siis ma veel väga ei muretse. Sest viimased kolm nädalat pole ma teinud muud kui muretsenud, miljonit erinevat näitust külastanud, oma courseworke lõpetanud, essseeesid kirjutanud ja ülikooli pabereid laiali saatnud
.
Tatarararaaaaraaa. Kingstonist tuli vastus ja oodatakse mind intervjuule 21jaanuar. Bournemouth university helistas 5 tundi pärast paberite kättesaamist mulle ja mu kunsti juhendajale ning ütles et on must VÄGA huvitatud ning üks huvitavamaid applicationaid ja personal statemente sel aastal. Hehehe. Ise olen rahul ja tuju on hea.
Kaamera on muidugi viiiispluss..telefonikaamaera:D nii et suured vabandused. Aga mu objektiivi perre on lisandunud uus sõber.canon 18-200mm ja ise olen päris rahul. Saabus ta mulle postiga ning õhupalli sees(jällegi..aplaus värisevale käele ja telefoni kaamerale!) mis oli minu arust superkjuu
Olgu. Lood on nüüd nii et boardinguni on jäänud kuskil 15 minutit ning ainus asi millest ma mõelda suudan(okok kodune toit ja oma voodi on ka mul kuskil mõteteis) on Kurt Geigeri pood ning üle 40% sale ning kaks paari saapaid ootamas mind seal. Osta või mitte osta..selles on küsimus.
Sest loooogiliselt mõeldes mul EI OLE vaja neid.Mul on piisavalt saapaid ja kingi. Ma EI OLE palja jalu käinud terve oma elu. Ning lisaks kõigele..ma olen päris kindel et minu kingakapist võib leida suurima valiku viimaste aastate suurtüki ja stepperi poe parimaid tooteid,sest jumal on olnud heas tujus kui ta minu loonud on ja on valinud mulle vanemad kes on sama kingahullud kui mina(ilmselt rohkem) ja loonud nad kingapoeketi omanikena. Oi kui hea on olla emme issi tütar! Muahahah. Niiet roberta! Mõtle..kas sul on neid TEGELIKULT VAJA? Oh kui hea mu tuju oleks kui ma saaksin nendega ringi joosta mööda tallinna tänavaid ja olla niii uhke nende üle eee sama uhke nagu ema kui ta laps lõpetab kooli kuldmedaliga.. HAHHAA mis kuradi võrdlus?! Aga mis siis..kui minu uued elektrisinised poolsaapad ei ründa tallinna tänavaid, vaid tallinna vanalinna munakivid ründavad neid? Või ründab neid poriloik või inimesed kes astuvad jala peale kuskil palavas öölokaalis?
Vabandan väga selle viimase lõigu ebaloogililise pärast. Iga mõte mis mul sel teemal pähe tuli sai kirja täpselt nii nagu ta mu peas oli. Analüüsimata. Ja nüüd ma pean jooksma KG poodi..et visata peale veel üks pilk ja võtta vastu see ilus otsus.
God give me strenght.
Tatarararaaaaraaa. Kingstonist tuli vastus ja oodatakse mind intervjuule 21jaanuar. Bournemouth university helistas 5 tundi pärast paberite kättesaamist mulle ja mu kunsti juhendajale ning ütles et on must VÄGA huvitatud ning üks huvitavamaid applicationaid ja personal statemente sel aastal. Hehehe. Ise olen rahul ja tuju on hea.
Kaamera on muidugi viiiispluss..telefonikaamaera:D nii et suured vabandused. Aga mu objektiivi perre on lisandunud uus sõber.canon 18-200mm ja ise olen päris rahul. Saabus ta mulle postiga ning õhupalli sees(jällegi..aplaus värisevale käele ja telefoni kaamerale!) mis oli minu arust superkjuu
Olgu. Lood on nüüd nii et boardinguni on jäänud kuskil 15 minutit ning ainus asi millest ma mõelda suudan(okok kodune toit ja oma voodi on ka mul kuskil mõteteis) on Kurt Geigeri pood ning üle 40% sale ning kaks paari saapaid ootamas mind seal. Osta või mitte osta..selles on küsimus.
Sest loooogiliselt mõeldes mul EI OLE vaja neid.Mul on piisavalt saapaid ja kingi. Ma EI OLE palja jalu käinud terve oma elu. Ning lisaks kõigele..ma olen päris kindel et minu kingakapist võib leida suurima valiku viimaste aastate suurtüki ja stepperi poe parimaid tooteid,sest jumal on olnud heas tujus kui ta minu loonud on ja on valinud mulle vanemad kes on sama kingahullud kui mina(ilmselt rohkem) ja loonud nad kingapoeketi omanikena. Oi kui hea on olla emme issi tütar! Muahahah. Niiet roberta! Mõtle..kas sul on neid TEGELIKULT VAJA? Oh kui hea mu tuju oleks kui ma saaksin nendega ringi joosta mööda tallinna tänavaid ja olla niii uhke nende üle eee sama uhke nagu ema kui ta laps lõpetab kooli kuldmedaliga.. HAHHAA mis kuradi võrdlus?! Aga mis siis..kui minu uued elektrisinised poolsaapad ei ründa tallinna tänavaid, vaid tallinna vanalinna munakivid ründavad neid? Või ründab neid poriloik või inimesed kes astuvad jala peale kuskil palavas öölokaalis?
Vabandan väga selle viimase lõigu ebaloogililise pärast. Iga mõte mis mul sel teemal pähe tuli sai kirja täpselt nii nagu ta mu peas oli. Analüüsimata. Ja nüüd ma pean jooksma KG poodi..et visata peale veel üks pilk ja võtta vastu see ilus otsus.
God give me strenght.
Comments