Life worth living

Pikemat sorti postituste vaba perioodi taga on liiga kuumad ilmad, liiga vähe õhku ja vett ning suur soov Tallinnast minema saada.
See siin on enamasti pildipostitus, mis peaks aitama mind viia taas blogimise lainele ning teid veits kurssi vahepealse eluga:)


Gatwicki lennujaam ning ootamas oma kaaslast, kes lendas Uk'sse minu lõpetamisele

Maailma parim siider ilmselt?

Läksime sel suvel viimast korda UK'sse ideega, et ei osta midagi erilist ning lubasime üksteisele et keelame kui keegi meist läheb mingid segaseid oste tegema(sest kaaslane on ka päris hull shoppaja)..Kuidas nüüd öeldagi? Me mõlemad läksime päris lolliks seal. Kusjuures meelega ei peatudnud londonis, vaid hoopis linnas väljas ühes imearmsas külakeses Guildfordi's, kus rohkelt parke, väikseid poode, kohvikuid, pubisid ning armsaid väikseid tänavaid. Imekombel ning meie õnneks või kahjuks, olid need väiksed tänavad täis maailma armsamaid väikseid poode mis olid täis maailma ägedamaid riideid. so here we go..ostetud! JÄRJEKORDSETEST uutest ostudest tuleb järgmine postitus:)

Siis tagasi Tallinna..ning tallinnast otse Pärnusse, kus asub mu maailmamõnus Pärnu pesa. Pärnu oli paksult täis tuttavaid ja sõpru, kes kõik olid Pacha jaoks kohale vedanud ennast aga kellest enamus sinna ei läinudki(nagu ka meie) sest niinii mõtetu oli olnud.

Mure: Kas keegi oskab soovitada NORMAALSEID söögikohti Pärnus? Kuna seekord läksime nii et vanemad tulid ka(kes on maailmavalivad söökohtade ja toidu osas) oli suurim mure kuhu sööma minna. SiSi's olid lauad bronnitud mitu päeva ette ja Jahiklubis oli niiiii pikk järjekord.. Kuna kell oli suht palju ning kõht tühi istusime maha Jahiklubi kõrvale Bumerangi(?), mis oli ka paksult täis ja kus me ootasime  poolteist tundi oma toitu( Mina ja Morten käisime nurga taga suvalises putkas burxi söömas vahepeal, sest olime niii näljas) ning kui see lõpuks tuli siis mina saatsin oma prae kaks korda tagasi, sest see oli nii valesti tehtud ja täiesti maitsetu ning lõpuks loobusin ja ei söönudki midagi..
Enne kohtuavat Bumerangi külastasime oma naabrite purjekat, mis on praeguse hetke seisuga ka Eesti uusim ja kiireim võistluspurjekas..

Kannan oma uut Whistles'i kleiti, mis siit eriti välja ei paista, kuid millest peaks mingid pildid teile kindlasti jagamiseks tegema. Whistles, on btw, minu üks uus lemmikfirma.

Ning siis muidugi cheesey'id Jägermeistri atv tüdrukud, kes teevad joomisvõistlusi ning pilti ja võitja saab pildi ja käepaela. Ilmselgelt tulid nad ka meie laua juurde ja mina võitsin selle võistluse(kuigi mu isa ja kaaslane mõlemad väidatavad et nemad võitsid?)

ning Pärnu rand, mille me vahetasime suht ruttu välja koduse basseini vastu. Sest rannas vesi ei jahutanud(õhk: 33, vesi alla rinnu: 32, üle rinna:27).

hahah..btw, see paat(Explorer 100) on ilmselt mu elu parim investeering. Mahutab basseinis isegi 3 inimest, nii et ümber ei lähe ja temaga saab kahekesi pärispäris kaugele merele minna(järgi proovitud) ning kõigest 47krooni maximast! uskumatu eks! hahaa


ja need sussid? well. ütleme nii et ma võtsin kaasa neli paari jalanõusid, millest ühed olid madalad sandaalid, ühed rannakad platvormid ning kahed 17cm kõrged kontsad. kui loll võib olla? ning sandaalid õnnestus mul ära lõhkuda. nii ma pidingi korra mööda pärnu linna sammuma ringi imelistes hotellisussides, kuni sain muud normaalsemad asjad jalga. kaaslase arust oli see "väga kuum" ning talle väga meeldis. mulle...no mitte nii väga.

Teel Campasse, ainukesse kohta kus Pärnus saab piipu teha. Kuid ausalt öeldes, täielik raha ja aja raiskamine. Väga vastik ja mõtetu on seal piip. KUID kindlasti võtke sealt vaarika-banaani smuuti. Pole nii head smuutit pikka aega saanud.

Ööl vastu esmaspäeva tegime rannas mõnusa lõkke ning tahtsime vahukomme küpsistega grillida, kuid kahjuks jäi pikniku osa tegemata sääksude rohke arvu pärast rannas.

ning siis tagasi koju tallinnasse, kus ülejäänud pere suitsetas juba kala ning avas veinipudeleid. meie korjasime mustikaid ja söötsime neid mu kõige laisemale ärahellitatud koerale Luckyle.

(vaade magamistoa aknast..kas pole mitte ilus?)

Vot selline megaisiklik ja enda ellu tungiv postitus minu enamvähem esimesest puhkuse nädalavahetusest. Nii hea on vahest eemale minna kõigest ja kõigist ning lihtsalt olla üksi või nende inimestega keda armastad ja hoiad kõige enam.
Homme on korralik tööpäev ning Tallinn Dollsi ateljee on teile kõigile läbi. Tulge meid vaatama ja uudistama ning pugege peitu kuumast päiksest mõnusasse jahutavasse koopasse Kadriorus/kesklinnas(piiri peal noh) Vesivärava kuus. Ootame teid kella 12st 6ni!