All about Roksanda and life

Jah see on tõtsi- teie bloglovin'id ja google readerid ei valeta- uus postitus ning loodetavasti päris pikk. Oi kallid, te ei tea mitu päeva ma olen kogunud ennast et lahti võtta blogger ja sellega peale hakata.. Mult on mitu korda küsitud, et kuidas mul püsib meeles koguaeg blogida jne- siiani see on olnud harjumus. Harjumus nagu hammaste pesemine või söömine- blogimine. Mul on tunne, et viimastel nädalatel pole mul korralikult aega olnud isegi söömiseks, niiet pole siin midagi imestada et blogi on jäänud veidi unarusse. Ma loodan, et te annate mulle andeks ning pole veel usku minusse täielikult kaotanud. Sest on ju tegelikult nii, et ma olen jäänud oh kui mitu lubatud postitust võlgu- kasvõi see postitus mis jutustab teile suurelt ja laialt kuidas mul vestlused läksid järgmisele aastale ja kus koolis ma jätkan! Tundub nagu see kõik oleks nii ammu juhtunud ja nagu praeguseks hetkeks oleks ta juba väga ebaoluline info= täiesti vale jutt. Ma tõesti üritan teha nii, et sellest tuleks järgmine postitus(aga ärge liiga palju sellele luabdusele panustage, sest see poleks esimene lubadus sel teemal)
Viimased nädalad on möödunud(ühe nädalavahetuse pausiga Tallinnas) Roksanda Ilincic'is ning iga päeva lõpuks olen ma tavaliselt nii väsinud,et koju jõudes kukun kohe diivanile lebosse, teen endale suure kannu teed ja loen Diana Vreeland'i autobiograafiat(kusjuures originaaltrükk aastast 1984), mille ma Liisa toast vahepeal, kui teda ei olnud, ära napsasin ja mille tema omakorda laenas kooli raamatukogust liiigaliiiga kaua aega tagasi.Kogu selle vahepealse postituste-vaba aja on kõige lõbusam highlight olnud Liisa toa roosade õhupallidega täitmine ja tema sünnipäevakinkide otsimine ning võib-olla paar tagasihoidlikumat väljaskäiku( nt väike sünnipäev kus olid kohal pea kõik Only way is Essex(inglise jersey shore) staarid ja muu täiesti uskumatud inimesed, kes oleks justkui teiselt planeedilt.. )
Aga see selleks. Tagasi esimese teema juurde- Roksanda Ilincic. Esimese asjana allkirjastasin nende lepingu mis lisaks kõikidele muudele punktidele, kohustab mind vaikima nende järgmise hooaja disainide teemal, niiet sellest ma teiega rääkida ei saa. Aga õnneks saan jagada teiega kõike muud:)
Mu tööpäevad algavad kell 10 ja kestavad tavaliselt kuskil 7ni õhtul, mis on minu arust igati normaalne ja isegi natukene liiga varajane lõpp tööpäevale( mäletate McQueeni ja 9st-2ni öösel töötamist? Ja ma nautisin igat minutit sellest)
Roksanda'sse minek on kindlasti üks kõige õigemaid otsuseid, mida ma viimasel ajal vastu olen võtnud( nagu ma loodan, on mu kooli valik ka..ja Roksanda's olevad inimesed on õnneks seda kinnitanud ka:))) Roksanda on väga erinev McQueenist..vägaväga erinev isegi. Alguses oli see natukene harjumatu, sest eelnev kogemus oli erinev, kuid nüüd olen täiesti ära harjunud, tunnen ennast väga koduselt ja mõnusalt sealt ning mul on ÜLIkahju, et tulen suveks eestisse ning ei saa seal jätkata sel ajal.. 
McQueen ei tundunud mulle seal olles üldse suur- hoopis väike ja kokkuhoidev nagu perekond.. Roksanda'ga võrreldes saan aru, et ta oli ikka päris suur ning mina olin kursis ainult disaini osapoolega, mitte terve firmaga. Roksandas on ka kolm põhilist suuremat valdkonda, kui üldiselt töötamine ikkagi kõik koos suuremate projektide kallal ning seetõttu olen saanud väga hea ülevaate kogu firma/moemaja tegemistest ning õpin iga päev midagi igast valdkonnast. Täna helistas Zoe'le kes on meie nö pressi-pea alguses Samantha Cameroni stilist ning siis Michelle Obama oma- mõlemad täiesti hüsteerias ning vihased. Nimelt tegime Michelle'ile paar nädalat tagasi eritellimusega kleidi, kuid see oli suhteliselt niisama ning mitte mingile spetsiifilisele üritusele mõeldud. Samuti on Samantha Cameron väga hea klient ning nii ta telliski tänaseks päevaks endale kleidi ka Roksanda juurest. Esimesena astus uksest välja Michelle( kes külastab Inglismaat hetkel) Roksanda kleidis- OH IMET!! ning nii läkski kogu Samantha outfiti plaan tagurpidi. Kuna iga hooaeg kasutame samat tüüpi kangaid( toon, materjal jne) kuid erinevaid lõikeid tulid ka need kaks kleiti sarnased. Michelle tõesti EI PIDANUD seda täna kandma ja see oli meile suur üllatus! Mõlemad stilistid olid paanikas ning ei saanud aru, miks me ei öelnud neile enne et me samale päevale teeme mõlemale naisele kleiti- aga me ju ei teadnud. No uskumatu ja paanikat kui palju( kõik Zoe arvuti taga ja Roksanda hüüab oma eriti mõnusa aksnediga "ohhhh its terrrible, look! look! loook! how did this happen??!? oh what a nice picture. but still its terrrible!!" ja loeb uudiseid ja vaatab pilte Michellest), aga õnneks rahunes kõik maha.  Või siis maailma kõige fantastilisem projekt, millega mul kunagi on tegemist olnud. National Ballet'i ja Voguega koostöös heategevuslik(?) projekt milles löövad kaasa ka nt Agent Provocateur, Moschino, Erdem, Christian Louboutin ja paljud teised.. Mina, Roksanda ja üks noormees oleme töötanud selle kallal viimased kaks nädalat ning see on kõigekõige ilusam riideese maailmas. Kõik selle juures on täiuslik- see on tõeline Black Swan gone 100000000000000000x better. Kõik need erinevad siidid ja tekstuurid mida seal kasutatud on, need sajad jaanilinnu udusuled, kümneid kihte tüllirullikesi, suled mis on pärlmutterkarva- erinevat tooni iga nurga all.. Ja see kõik on ainult see mis silmale näha on kaugelt- lähedalt vaadates tuleb välja selle kleidi tegelik ilu- peidetud pisted ja kvaliteet. Täna pärast tundide pikkust sättimist ja nööpnõeltega kinnitamist olin valmis lõpuks järgmise kihi kinnitama- tõstin mannekeeni kõrgele lauale kleidiga ning istusin ise laua peal, pea toetas vastu mannekeeni jalga ning käed õmblesid ülese sirutatult( nii et lihased valutasid pärast ja käed surid ära iga paari minuti tagant, sest täiesti üleval hoidmine ja samal ajal õmblemine on päris raske trenn ju:)) seeliku alumist osa.. huh. Aga see on nii seda väärt, igat pingutust ja igat minutit. Kui ma mõtlen selle kleidi ilule ja vaevale mis sinna alla läheb meie poolt siis mu süda hakkab kiiremini lööma..Ausalt ka. 
Samuti on mind õpetatud erinevaid kangaid õieti hooldama ja nendega ringi käima ning neid töötlema, samuti on mind väga palju koolitatud õmblemise ja drapingu osas.. see nimekiri võib olla lõputu.Ma olen tõeliselt õnnelik, et otsustasin näha nö uut poolt moemaailmast ja vahetada praktika kohta. Nagu ma juba eelnevalt mainisin, hakkab mul väga kurb kui pean mõtlema sellele, et pean sealt juba varsti lahkuma. Eriti veel sellepärast, et nad tahaksid et ma jääks vähemalt 3ks kuuks veel..
Roksanda ise on tõeline NAINE. Naine suurte tähtedega. Väga erinev Sarahist, tegelikult isegi Sarahi vastand. Sarah oli rahulik ja suhteliselt vaikne, tagasihoidlikult riides.. Roksanda on temperamentne, kõrgete põsesarnadega, tumedate juuste ja alati kõrgete kontsadega. Ta kannab alati kleite või siidpluuse, ta rüht on alati sirge ning ta on väga heas vormis. Ta sööb alati rukola salatit redisega. Ta on valju ja tal on imearmas aksent. Tõeline naine, ma ütlen. 
Ja selline ongi mu elu olnud- täis rutiini ja tööd. Ja oi kuidas ma armastan seda rutiini. Ma jumaldan seda väsimust mis tööpäeva lõpus on.. te olete küsinud kas ma teen trenni hetkel ja vastus on ei. Et seda tasa teha olen otsutanud et jalutan iga päev kodunt tööle ja töölt koju= umbes keskmiselt 8km päevas. Ise olen küll väga uhke ja tunnen ennast väga hästi õhu käes liikudes- hommikul äratab mõnusalt ülesse ja pärast pikka tööpäeva on ka värskendav.
Ja kodus, nagu ma eelnevalt mainsin, loen ma Vreelandi raamatut ja joon teed. Ta on mu uus lemmikinimene maailmas. Ma jumaldan vist kõike ta juures. Tema on see kes mind hetkel inspireerib ja kes edasi pushib. Mis suhtumine! Mis naine! Mis maailm! vau vau vau

And thats about it for today kullad. Siia lõppu suur hunnik täiesti üksteisega mitteseostuvaid pilte mis on vahepeal kuidagi tekkinud ühte kausta ning võibolla annavad parema ülevaate mu tegemistest.

oo.. ma peaaegu unustasin juba- meie kodused teated. sest me oleme alati liikvel ja ära ja juhul kui on nii et väga pikalt ei jookse kokku aitab post-it alati!

 cutsy stuff

  as stressful as it can get. minu ja mu klassikaaslste facebooki staatused viimasel csm ööl enne hindamist. vau.
 kodused söögid le Liisa & Le Roberta

 le randomness
old piece from London Fashion Week via Nina from fashionmansion
 le life through facebook
 tööle minek jejee
 parimad ilmad maailmas
 parimad skype kõned mu parima sõbra Roniga. skype addiction max level
 ja muidugi Tesco ja Tesco outfitid
  ja inside naljad haha
  ning esimene ülevaade ühest superlõbusast nädalavahetusest. ilmselt teine osa veel tulekul. 














kisses,
R

Comments

Anonymous said…
Lugesin postituse läbi ja kuigi ma sind isiklikult ei tea, siis on kohe tunda sinu rahulolu ja siirast rõõmu. Tõeliselt tore, et inimestel hästi läheb! Edu ja päikest ka edasidiseks! :)
Anonymous said…
hei, viitsid äkki postitada nende michelle'i ja samantha kleitide pildid või mõne lingi panna? sest ma küll niiii sarnaseid outfite ei leidnud
dark devotions said…
Vau, Roksanda? Word, girl!
Teed internship'i või oled assistent? (sorri, ei lugenud eelnevaid postitusi)
Igatahes väga 5!
Roksanda on üks väljapaistvamatest ja originaalsematest Londonis baseeruvatest ja moeshowsi tegevatest disaneritest ever. Igatahes olen superüllatunud, et tubli kaasmaalane nii kaugele on juba jõudnud. Congrats! ^_^
Roberta E. said…
Ega nad lõpuks ei kandnudki- Michelle kandis kleiti esimesena ja Samantha pidi teise panema :D

Suuredsuured aitäh'd teile kallid!
Elisa said…
Roberta sa oled maailma parim blogija!!:)Seriously!!:))
Anonymous said…
Jaaa, nõustun eelneva kõnelejaga. Sa võiksid tuumafüüsikast ja wateveeer asjast kirjutada ning sinu siiruse ja kõige juures oleks see still huvitav :D
Roberta E. said…
Aitäh teile mu kallid. Ja mul on maailma parimad lugejad. Ausalt! Nii siirad ja head olete:)

Popular Posts