Busy doing nothing
Oh its been a while. Lausa nii kaua on korralikust blogimisest et imelik on kirjutada mis ja kus ja kuidas. Umbes nii nagu vana sõpra nähes, kui ta küsib et mis vahepeal teinud siis oled? ja sinu vastus on kind of " ah midagi erilist niisama.. ja-jah, hästi läheb, kõik on hästi!" aga midagi välja ei oskagi tuua. Mul on praegu umbes samamoodi.
Hullumeelne kooliperiood tundub kui kauge unenägu ja uus elurütm on tasapisi hakanud end kohandama. Kooli viimased nädalad olid retsid- lõpetasime Asos'e projektiga mis kestis kokku peaaegu 2.5 kuud ( mu asjad on online müügis täitsa olemas siin ning sealt saate edasi teiste asjadeni ka, ja lugeda nats sellest projektist võite siin ) oli pretty awesome thing to do, aga samas on selline tunne et jumal tänatud et sellega nüüd ühel pool on. Grupis töötamine ja just disainimine on ikka väga raske, sest niimodi ristuvad erievad iseloomud ja maitsed ja tulemuseks on god knows.
Kuni viimase hetkeni olin ma täiesti kindel et see projekt jääb viimaseks ja ostsin pileti koju n everything, aga EI. Muidugi lükati meile veel üks brief, et "oleks hea mõnus viimane pingutus teha ja seda täiega nautida". Nautimine nautimiseks. Aga brief oli maailma igavaim- 18th century research project. Ehk siis you can imagine what it all looked like. Aga outcome pidi olema aksessuaar ja õmblemist ega õmblemistehnikat ei tohtinud kasutada. (what?!) Aga tehtud ta sai, ja mingit ime moodi isegi paremale tulemusele kui asose oma. Viimase briefi jaoks anti meile täpselt 9 päeva et seda teha ja oodati same amount of work mis asose ja iga teise projektiga( 50 designs sheets, 10 technical drawings, 2 illustrations, edited research book, research book, finished garment) Seis oli täpselt nii halb et see ei olnud enam naljakas ja alates day1'st otsutasin ma sellise asja nagu magamine täiesti ära unustada. Teisel projekti päeval otsustas mu macbook crashida sellisel levelil et seda parandada enam ei saanud ja ma jäin arvutita, mis tegi kodus õppimise pmst võimatuks. 4 päeva enne hand ini pakkisin ma oma kõige suurema kohvri ja seadsin sammud koolist üle tee asuva hotelli poole. Hullumeelne tagantjärgi mõelda. Aga sel hetkel oli täiesti selge et ma ei saa kulutada kooli mineku-tuleku peale minutitki ja viimase kesköise metrooga kojuminek raamatukogust is a NO-NO. Ehk siis elasin kella 8st hommikul- 6ni hommikul raamatukogus, siis läksin magasin 1.5h ja sõin sooja hommikusööki ja tulin kooli tagasi! its crazy what human body can get used to. Pärast seda magasin 23h järjest. Pole ka ime.
Pärast seda üritasin võtta enda jaoks paar päeva- leida aega vanadele sõpradele, süüa häid toite, magada, joosta, puhata ja ilusat ilma nautida. Natukene kahju oli Londonist ära minna küll, sest tundus nagu just-just nüüd on see hetk kui kõike saaks täiega nautima hakata. Ilma, vaba aega, linna ennast ja aega sõpradega. Londonist on saanud siiski koht millest ma mõtlen kui ENDA kodust kõige enam. Tallinnas on minu vanemate kodu ja Valencias kaaslase oma, aga London.. its all mine :)
Olin juba tükk aega tagasi otsustanud, et selleks suveks anname Liisaga meie ühise Londoni kodu ära. Tema jaoks on see kasulik seepärast, et ta saab hakata ühis kodu enda kallimaga otsima ja minule seetõttu et kui ma plaanin suvel enamuse või terve aja londonist ära olla, siis tühjalt maksta selle pinna eest on mõtetu. So. Mulle tundub nagu ma oleks terve igaviku pakkinud kõiki riideid, nõusid, mööblit.. aga tegelikult on vist nii, et ma viskasin ära sama suure või isegi suurema koguse riideid ja muud pahna kui ma tegelikult sealt kodust kaasa pakkisin. Aga ma arvan, et see on hea asi. Kõigest ebavajalikust lahti saamine ja kuidagi uue lehe keeramine.
Pakkimise vahepeal shootime Aleksiga ja postitan enda backstage pildid+video ka kohe, ja kui millalgi aleks pilidega ühele poole saab, siis näitan neid teile ka.
Juuni kuu otsustasin veeta Valencias enda kaaslase juures ja siis ma siis praegu ka olen. Väljas on liialdamata 42 kraadi ja inimesed kannavad pikki pükse ja tuulejopesid. Not sure what that is all about haha. Reaalselt liiga palav et minna randa keskpäeval või teha ükskõik mida päikse käes. AGA. Elu on võtnud uue rütmi, sest hommikud ja õhtud on jahedad ja pärastlõunad palavad. Palavus on väsitab. Siesta on vajalik. Not sure kuidas ma üldse ennem suutsin elada ilma lõunase siestata. eile just ütlesin Mihklile, et eelmine suvi me küll kunagi ei olnud küll siesta ajaduses 4st-6ni. Aga nüüd tundub see nii loogiline, sest see kellaaeg tundub niiiii mõttettuuu haha. Nagu venelased ütlevad- ne ryba ne mjaso ( et pole ei kala ega liha haha?) ... et pole ei lõuna ega õhtu. see on siesta!
Hommikud on jahedad( 25'c) ja hommikuti on mõnus joosta. Valencia linna läbib maailma kõige kreisikhuulim park- tsekkage kindlalt seda linki SIIN - mis on rajatud vanasse jõesängi ja mis on 10km pikk( vist?) ja full of everything khuul u can imagine. After that its fresh fruits for breakfast. Täiesti amazeballz mis vahe on puuviljal ja Puuviljal. Viigimarjad, kirsid, arbuusid, apelsinid, greibid ehk KÕIK puuviljas sulavad suus ja selline tunne on Londonis olen kokku ostnud plastmassi ja endale seda sisse söönud terve aja.
Turult saab kõike mida tahad ja mereannid on to die for. Üleüldse toit on jumalik, vein on odav, ilm on koguaeg päikseline ja inimesed on õnnelikud, Mina olen ka õnnelik. Ma tean, et varem või hiljem väsin ma niisama puhkamisest ära, kuid until then, on täiega mõnus seda lihtsalt nautida. Viimase 5-6 aasta jooksul pole mul sellist hetke varem olnud ja enne seda olin ma ikka täitsa laps, kes ei osanud selliseid väikseid asju väärtustada. Ja ma tean kui hullumeelseks kõik läheb sügisest ja et järgmise kahe aasta jooksul pole mul aega mingiks puhkusepausiks- its all work work work ja final collection.
Juuni jooksul külastavad meid kodunt head(loe: parimad) sõbrad kodunt ja ema-isa ja siis Tallinn juuli kuuks. Augustis roadtrip to Portugal and around Spain ja we'll see what else!
Ok back to the kitchen now! Värdked merekarbid ja spraglid serrano singis on the menu, with pavlova ja arbuus ja kirsid!
Lots of love ja paljupalju päikest,
Roberta
Ahja, ja juuksed lõikasin ju ka peaeagu et kõik ära neile kes ei tea! u either hate it or love it, aga mul on SUPER mugav ja kerge!
PS! Pilte on juba palju. Instagrami feed alates MÄRTSIST. wow. i know. niiet kes scrollida ei jaksa, end this thing here :)
PS2! Kuna mul on nüüd aega KÕIGEKS, siis kavatsen hästi palju lugeda- kõik raamatusoovitused on väga oodatud!
Library hours for Asos project
note on the studio wall
fittings
Asos- done. Tired but happy!
Home. Shooting Asos lookbook.
kitten hugging !!
Grete doing makeup
Hilt working their magic on Elaia shoot
What happens when we are not allowed to use NORMAL materials and sewing techniques. Simply we find other ways. Like stealing old blinds from abandoned office buildings.
my girls and library hours
thats how we all looked after row of all nighters and our last project. DONE.
after school with Danni at pet shops and hobbycraft haha
insane views from studio
best friends, Friends and cinnamon breads
Graduate show
insane que outside the show
tutors and course leader - bigger than god
banana-coconut pancakes. Also, i've gone dairy free and almost gluten free. feeling much better! obv most of the pictures of food in this post were taken before haha :)
Dinner time at our casa
juicing week
dinner time with family at Dorchester
mommy looking as fab as ever
21!!!
morning runs at Victoria Park
Barvelona-šmancelona
Details from London summer
Video editing from shoot with Aleksandra and Laia
Laia wearing silk and wool coat/dress from project that i did earlier this year
and finally..short hair!
Comments
Tundsin selles Londoni jutus ennast ära. Ma küll ei käi päris Londonis koolis, aga ka kodust kaugel ja Tallinn on totaalselt võõraks jäänud. Kui enne igatsesin kodu, siis nüüd tunnen, et mu kodu on seal kaugel ja tahan tagasi. Nagu sa ütlesid, siis siin on vanemate kodu, aga seal on MINU linn.
PS. Kust lilla küünelakk pärit on?
Edu k6igis tegemistes, guapa! :-)