Almost winter

Iga hommikul kodust välja astudes üllatun kui kiiresti niinii külmaks on läinud Pariisis.

Sügis-talv on siin erinev Londonist ( hall, külm, vihmane ja tuuline) ja Eestist( lihtsalt vägaväga külm)- õhk on karge, kuid taevas sinine.Pariislased söövad jätkuvalt hommikust, lõunat ja õhtust väliterassidel. Mina olen aga veel liialt turist võõras linnas et sellega kaasa minna. Eriti kareda külmaga hommikutel tahaks ju just veel soojema mantli ja saapad jalga panna:)

Tööst on saanud lemmik rutiin ning töökaaslastest sõbrad ja pere. Inimesed, keda ma kahjuks võin õnneks näen seitse päeva nadalas- studios, külas, õhtusöökidel enda juures kui korraldame rahvusvahelise toidu dinnereid või väljas käies. 

Negatiivsetest asjadest ka- tundub, et pea iga sügis-talv jõuavad kätte ka minu suuremad või väiksemad tervisemured ja nii ka nüüd. Olen mõned päevad olnud ka täiesti voodihaige ning sellele eelesid ka paar nädalat migreeni/unetus/valu hoogi, kuid nüüd olengi võtnud natukene aega endale et jõudu koguda ja olla 100% mina ise taas.  Mu keha ei talu ülepingutust ning stressi just kõige paremini. Aastatega olen õppinud enda eest hoolitsema ning enda tervist hoidma, kuid eks meil kõigil on ka nõrkushetki:)

Pariis aga avaneb iga päevaga aina enam, minu Prantuse keel aga peidab end ikka samas kauges mälusopis kuhu ma ta 9nda klassi lõpus peitsin.

Varsti-varsti on oodatada ka päris mitut magusat giveawayd, so stay tuned!

Ja Benjamin Clementin on hingematvalt ilus. 

x
R