Don't let them take your fire

(umbes nii obsessed ma olengi igasuguste liblikate ja muude loomadega..et ma ei suuda enam isegi metroos sudokut rahulikult lahendanda:))

Hm..mida ma siis huvitavat teinud olen viimastel päevadel? Kui välja arvata liblikate-mereväe vormi,graffiti, neo dada kunsti ajastu, sameti pitsi, lillede ja paljude muude asjade(mis omavahel ei sobi) miximise, siis ega ei olegi midagi. Sest mul pole olnud lihtsalt aega millekski muuks! McQueeni kontorist/ateljeest/whatever u call it on saanud mu teine kodu ilmselt liiga järsult ning liiga ruttu. Iga päev kui mul kooli pole olnud, olen veetnud seal umbes 15 tundi ning kui pean hommikul kooli minema, siis pärast kooli suundun sinna ning  tuleb 8 tunnine tööpäev. Tänaseni polnud ma ise märganudki, kui läbi see on mind tegelikult tõmmanud. Täna on mul esimene vaba päev üle pika aja- ma magasin kaua, ärkasin hilja, käisin poes ning magasin edasi. magasin terve päeva maha NING ma olen siiani veel väsinud. 

Kogu see olukord on mind pannud mõtlema, sellise elustiili üle. Mina mõtlen, et okei roberta, pea vastu, seda kõike ei ole kauaks niiet naudi ja näe vaeva kaua saad/jaksad ning varsti on sul koolie/elule rohkem aega. Aga need teised inimesed? Need kõik kellega ma töötan? Muidugi, ei tee kogu hoone nii pikki tööpäevi- ainult disainerid ning nende tiim- meie. Disainerite jaoks ongi see nende elu. See on kõik mis neil on, see bränd. Nii palju kui ma olen aru saanud, ei ole nad keegi abielus, kellegil ei ole suhet, nad keegi ei käi väljas  jne jne. Tihtipeale lähevad nad ära kella 10 ajal koju, et riided vahetada, pesus käia ning tulevad tagasi pärast 12'st, siis kui ma hakkan koju minema, selleks et töötada kogu öö. Ma olen terve elu unistanud sellest kõigest ning üritanud mitte mõelda kõikidele halvematele külgedele selle juures. Nüüd kui see kõik on nii ähedal, nende inimeste elu, karjäär ning kõik muu nii käega katsutav, ei tea ma, kas ma oleksin suuteline võtma vastu otsuse loobuda kõikidest väikestest rõõmudest mida elu pakub. Selle nimel.

Ma imetlen ja austan neid inimesi kellega ma töötan nii palju, et ma ei oska seda isegi sõnadesse panna. Nad on väga andekad, väge kiire mõtlemisega, sihikindlad, lõbusad, naljakad, avatud suhtlejad, nad teavad täpselt mida ja kuidas nad tahavad ning teevad kõik, et seda saavutada.

Sel nädalal on S(loe:Sarah) ära olnud(NYC) ning enne ära minekut, näitas ta disaineritele ee..mingi 5'e väga segast ja arusaamatut pilti ning nende ülessanne oli seda kõike mõista ja kogu kollektsiooni paika panna nende viie pildi najal. Seda ma siis olengi üritanud nädal aega nendega koos teha. Üritada ennustada mis on S'i peas ning mida ta ootab näha. 5's korrus on täis moodboarde- umbes 40 3m kõrgust tükki. Ja kõik üritavad linkida pitlidega ning erinevaid asju välja pakkuda. Iga disainer üritab oma valdkonnas parima teha, kuid samas annavad nad üksteisele nõu ning arutame asju läbi ka kõik koos. vahepeal on saabunud interne juurde, kuid nemad töötavad rohkem muude alade peal- värvivad kangaid ja teevad värvinäidiseid, teevad suuri maale referenciks, vaatavad eelmise hooaja faile üle jne. Ma olen rohkem vahelüli nende ning dsainerite vahel ning enamsti töötan disaineritega ning osalen nende tegemistes. Minu osakonnal(print) on kõige suurem tamp peal, sest print ideed peavad saama esimesena valmis, sest neile põhineb kogu kollektsioon. Riideid ei saa keegi tegema hakata ju, enne kui kangaste ja mustritega on paigas. Samuti ehted, sallid, kotid põhinevad prindi teemal. S' on tagasi järgmise nädala algul, et üle vaadata meie ideed ning select/reject'ida neist asju. Seetõttu ilmselt olen McQueenis ka homme, et aidata Torunnil kõik esmaspäeval valmis saada.

Eile vaatasime läbi eelmise hooaja(SS'11) kangad, mis lähevad äraviskamisele ning mis lähevad sample sale'i ning oh seda õnne..võisin valida igasuguseid kangaid ja asju endalegi täitsa niisama. Hetkel sketchingi erinevaid asju, mida ma tahaksin lasta neist teha kohe-kohe!

Järgmine nädal tulevad mulle külla mu kullakallid bff'id ning ilmselt te mõistate mind..sellises stressirohkes ja kiires ajas ei saa olla midagi paremat kui parimad sõbrannad, egaju? Ning siis Tallinn. God, ma pole pea 4 kuud juba kodumaad külastanud- hullumeelne. Koju minek on mulle parim puhkus- 0 kohustust, pere, sõbrad, ühtegi muret ning head tuttavad kohad ja tegevused. Ootan juba väga-väga.

Lõpetuseks ka eriti mõnus Kanye tune:

he is def back!