Piece of Alexander McQueen and -lucky me- being part of it from this friday!

SO, today was THE day. Alexander McQueeni vestlus. Päev möödus rahulikult koolis, kust ma tulin veidi varem ära,et jõuda vahepeal koju, võtta portfoolio ning olla tagasi Farringdonis kella poole seitsmeks. Paduvihma sadas, vihmavari oli katki ning portfoolio kaalus oma 12 kg vähemalt- väääga halb..väääga väääga halb. ometigi olin ma seal juba kella veerand seitsmeks.

Seisan ukse ees. Süda peksab. Vihma sajab. Sisse ei julge minna. (hahaha) astun siis lõpus sissse ning samal hetkel jookseb trepist alla mingi 10-15 inimesene kari noori, kellel on tort käes ja kes hakkavad sehkendama pea vastuvõtu laua juures sellega. Oletan, et kellegil on sünnipäev. Lauldakse sünnipäeva laulu, jagatakse torti nii turvamehele kui üksteisele jeejee. Ma seisan ikka ukse ääres, läbimärg, suur portfoolio käes. Lohistan end tagasihoidlikult lauani ja ütlen et tulin vestlusele. Istun maha valgele tugitoolile ning ootan. Vastu vaatab mulle hiiiiglasik(tegelt ka HIIGLASIK) jääkaru topis, ilus suur ja valge. Vaatan. Ootan. Lõpuks tuleb alla üks aasia noormees, ning tuleb välja et ta on täiesti vale inimene. Ootan edasi. Saabuvad teised kandidaadid. Lõpuks tuleb alla tumepruunide silmadega neiu, kes küsib, et kes esimesena jõudis. Mina. Ning ta kutsub mu esimesena endaga kaasa. 

Hakkame otsima kohta kuhu maha istuda, et ma saaksin näidata oma töid(mis on suht suured A1 ikkagi) Ta viib mu maaalla asuvasse showruumi(tegelikult showruumid--paaaalju tubeee erineva kujundusega) ning ütleb eriti armsalt, et ma võin saada ilusama tooli. haaha.. võtan ilusama tooli. 

Annan CV, räägin, näitan oma eelmine aasta print sketchbooki ning seda, mis on praegu töös. " This are absolutely amazing sketches. Beautiful lines, good proportions, very stylish." mul süda lööb ning ilmselgelt olin ma niiiii lähedal sellele et seal koha peal ära minestada:D Jätkan.. ta peatab mind ja ütleb, et tahab mind 100% nendega töötamas näha, et millal ma saaks alustada ning kuidas ma kooliga saan. Ütlen, et hea meelega teeksin poole kohaga, sest siis kool ei kannatakse selle all, aga kui see pole võimalik, siis üritan koolis rääkida. Ta nõustub ning palun mul talle kohe homme kirja saata selle kohta. Küsin, et kas ta tahaks näha mu suuri A1 lehti, ning vastuseks saan, et vajadust pole, sest näeb mis puust ma olen, kuid et kui ma ise tunnen et oleks vaja siis ma võin näidata... Näitan, räägin, ta räägib, teeb nalja. " One of the best portfolios I've seen in a while. Well done" Surume kätt. Ta küsib, millal ma saaks alustada ja tulla proovipäevadele- lepime kokku selle reede. Wow. Ta läheb ülesse tagasi, mina jään sinna portfooliot kokku panema ning suu lahti vaatama kõige uuemat kollektsiooni. Avastan kotist kaamera ning teen paar maailma kõige udusemat ja kiiremat pilti kotivahelt..nii mälestuseks. 

Niiet ma sain JAH'i ning alustan proovipäevaga reedel..ning ta isegi ei vaadanud teisi kandidaate pärast:)

Ning praegu on tegemisel ja välja töötamisel järgmine kollektsioon..väidetavalt " väga igav ja kuiv värk"..ma olen täiesti kindel et mulle on see VÄGA PÕNEV. Reede ja esmaspäeva ongi selleks et ma saaksin kõigiga tuttavaks ning ta näitab kuidas asjad käivad neil, nagu neiu ütles! oh kui põnev

OH KUI ÕNNELIK!