Newspeak: British Art Now (part 1) The Saatchi Gallery
CSM õppeprogramm näeb ette, et ma külastan vähealt 2-3 näitust nädalas vähemalt ning visandan miinimum 10 A3'e näitusel sees olles(fotodest on keelatud joonistada) ning muidugi 1000-2000 sõnaline arvustus. Seetõttu julgen ma öelda, et olen näinud ilmselt kõiki tähtsamaid näitusi hetkel londonis ehk siis saavutanud eesmärgi, mis meile ette seati( 5-6 nädalaga näha ära kõik tähtsamad n'itused, selleks et olla valmis ning oodata uute peale tulemist!) See kõik on nii vaimu toitev ning inspireeriv.. ma isegi ei oska seda sõnadesse panna!
Ma valisin Newspeak'i seetõttu, et selle kohta tegin ma ühe suurema projekti ning käisin seda vaatamas lausa neli korda ning nüüd ootan suure õhinaga ka näituse teist osa.
Neile, kes ei tea- Charles Saatchi on reklaamimees, kes otsustas 90ndatel kunsti koguma hakata ning kes on hetkel Briti suurima kunstikoguga eraisik. Saatchi näeb talenti, siis kui mitte keegi teine pole seda märganudki. Võibolla isegi siis, kui seda veel pole! Seda tõestab ideaalselt tema sensatsiooniline näitus Sensation 1997 aastal, mis tekitas nii palju kõmu, et te ise ka ei usu seda! Ta ostis Goldsmithi õpilaste toid(enamused olid alles kunstikooli teisel aastal!) ning näitas toorest, uut kunsti. Nüüd on need samad Goldsmithi lõpetajad ühed Inglise kõige tuntumad kunstnikud.
Nüüd- 13 aastat hiljem üritab Saatchi seda teha uuesti- Newspeak'iga. See näitus peaks näitama Briti kunsti kõige paremas mõttes PRAEGUSEL HETKEL.
Ootused on kõrged ning loodetakse näha midagi, mida keegi pole varem näinud. Midagi mis mõjuks nagu Sensation 13 aastat tagasi.
Näitus on suur ja ilus. Hoone arhidektuur annab nii palju juurde kogu näitusele ning selle väljapanekule. Kõrged laed, valged ruumid, lugematu arv korrused ning eraldi gallerii ruume, klaasist trepid.
Leidub kõike- suuri installatsioone, erksaid maale, väikseid skulptuure, värvilisi kompositsioone, tumedaid pilte. olen kindel, et iga üks võib leida sealt midagi, mida ta väga armastab ja imetled. ning midagi mida ta vihkab.
Kõik on super. KUID tundub, et näitus ei vasta ootustele, SEST selle põhimõtteks oli ju näidata midagi uut, tutvustada meile uusi kunstnike, näidata Briti kunsti tulevikku. Enamus kunstnike on keskeas ning me oleme näinud nende töid juba teistel Prestiižikatel konkurssitel. Kus on Briti kunst praegu? See ei tundu eriti newspeak, pigem OLDspeak.
Muidugi, on see ainult näituse esimene osa. Teine osa on alles tulekul. Äkki teine osa toob briti kunstimaailma midagi uut? Loodame.
Mulle meeldib kunst mis paneb mind mõtlema ning mida vaatates ma pole kindel kas see meeldib või ei meeldi mulle. Newspeak'i näitus oli üks sellistest asjadest. Ma jumaldasin installatsioone..eriti 300 kõlariga. Ning ma ei mõistnud neoonvärvilisi taluinimeste pilte.
Näituse avas Karla Black oma suurte kile-skulptuur-installatsioonidega. Väga effektne ning jube mõnus oli nende vahelt jalutada ja neid uudistada.
Nagu ma ütlesin, leidus rohkelt värvi igale maitsele. Olgu need siis multifilmi kangelased või neoonroosa Cher.
Ühed minu lemmikud:
John Wynne Installation for 300 speakers, pianola and vacuum cleaner..meeliületav. Teate seda häält mida kõlarid teevad kui nad liiga lähedale üksteisele asetada? Just. Kujutlege nüüd ette et 300 kõlarid teevad korraga sellist häält. Ja lisage sinna tolmuimeja. Ning äärmiselt rahulik ja imeilus pianoola mäng- Kogemus on meeliületav. See ruum täitub inimestega, kes istuvad seina ääres, silmad kinni ja lihtsalt kuulavad. Ma võiks sinna jääda..igaveseks? Tekitab kuidagi niii rahuliku, kerge ja samas tähtsusetu tunde. Huvitav fakt: iga inimese kogemus on alati erinev. samasugune mäng ei kordu MITTE KUNAGI. st kõlarid regeerivad helidele erinevalt jne. super! kuulake seda installatsiooni SIIT
Comments